oleks patogeen). Heterofermentatiivne. Kasutatakse juuretises. Toodab dekstraani, piimhapet, dieatsetüüli. Patogeenne tõenäoliselt immuunsupresseeritud inimestele Tema poolt toodetud proteaas on aktiivne kõrgete pH-de juures, kasutatakse pesupulbrites. Rikendab toitu, võib põhjustada toidumürgitust [Või siis mitte... Google'ist saab vastuolulist infot]. [Ei leidnud infot selle kohta... Nime järgi võiks arvata, et talub kõrgeid soolakontsentratsioone. Vist on mingil viisil kasutuses ka biotehnoloogias tärklise tootmisel.] Kasutatakse pestitsiidina või pestitsiidi tootmiseks. Põhjustab toidu riknemist. Põhjustab antraksit. Põhjustab toidumürgitust. Toodavad ATP-d ainult fosforüülimisega substraadi tasemel. Tekitab teetanust. Põhjustab botulismi. Põhjustab toidumürgitust. Saab energiat heksooside fermenteerimisel. Kasutatakse butanooli ja atsetooni tootmisel. Toodab ka äädikhapet, butüürhapet, CO2 ja H2. Anoksügeenne
väga lähedalt. Võiksime valida ka muud restriktaasid, nt PstI ja HindIII aga see oleks tülikas, kuna me ei eraldaks ainult meile huvipakkuvat fragmenti ja peaksime puhvritega jändama, kuna iga restriktaasi jaoks on erinevat soolakontsentratsiooni vaja. Mida silmas pidada kui kasutada mitut erinevat restriktaasi korraga? Millised lõikamiseks sobivad tingimused võivad erineda? Peame vaatama, mis puhvrit kasutame. Erinevatel restriktaasidel on erinevaid soolakontsentratsioone vaja. Samuti tuleks jälgida mis temperatuuri juures need restriktaasid töötavad. Enamusele sobib temperatuus 37 kraadi. Kontrollrestriktsiooni geelipildi analüüs. Minu restriktsioon õnnestus, kuna näeme, et eraldunud bänd on kuskil 600- 700bp, mis peakski nii olema. Rajal ei ole näha teisi segavaid bände ehk restriktaas ei ole kuskilt mujalt lõiganud. Praktiline töö nr.9: Bioinformaatiline sekveneerimise tulemuste analüüs
annaabi.ee 
