ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast läheb minkidele. Söödetakse põhimõtte järgi mis minkidele on hea, see rebastele on ülihea. Vaadatakse, et oleks 40% proteiini energia osakaalust. Jälgitakse soolakogust kuna võib esineda soolamürgitust. Sööt peab olema alati värske. Sööda kontrollitakse laboris. Kahekordne söötmine algab peale poegimist kuni nahastumiseni (alustavad mai alguses, lõpetavad novembri alguses). Nahaloomadele enne nahastumist antakse 26-28 prot, 58 rasva. Jootmine on automaatiseeritud. Naaritsafarmis korraga töötab 5 söödatraktorit, rebasefarmis aga 6. Kahekordsel söötmisel 3-6 km päevas 7 tundi. Suvel tehakse kahes vahetuses. Üldse töölisi kokku on 70 inimest.
Kui toituda ühekülgsekt võib see kaasa tuua haigusi (Tervise arengu instituut, 2018). Rasva süües peaks olema ettevaatlik. Organism vajab rasvu, kuid mitte väga palju. Vältida tuleks rasvas praadimist. Kui olen ära söönud kindla koguse tooteid millesse on lisatuid suhkruid nt kommid, keeksid ja energiajoogid ei tohiks sa päevas rohkem suhkrut süüa. Tuleb ka eemale hoiduda valmistoitudest kuna need sisaldavad liigselt soola. Et toidus soolakogust vähendada tuleks toitu maitsestada ürtide ja maitsetaimedega. Toitu peab aeglaselt sööma ja seda peab oskama nautida (Tervise arengu instituut, 2015). Eluviis On soovituslik kõndida 10 000 sammu päevas. Ei pea just kõndima võib ka joosta, rattaga sõita või kangi tõsta. Kui tahad olla aktiivne pead liikuma vähemalt pool tundi päevas. Peab olema ka julge ja uusi tegevusi otsima. Kui käia koolis, siis ei tohiks kooli lõunat söömata
Uuringu ajal tuleb olla koguaeg patsiendiga kontaktis ja temaga suhelda, et ta ei tunneks ennast üksinda ja teadmatusse jäetuna. 4. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS Üheks suurimaiks probleemiks on õe jaoks see, et patsient ei teadvusta endale olukorra tõsidust. Õe ülesandeks on selgitada patsiendile ravi olulisust, rääkida haiguse tüsistustest ning seletada tevislike eluviiside järgimise tähtsust. Kõrge vererõhuga patsiendid peaksis piirama oma toidus olevat soolakogust, kuna selle liigtarbimine tõstab vererõhku ja on oluliseks faktoriks südamehaiguste tekkel. Liigne soolakogus lisab survet ka neerudele. Neerud on organid, mis peavad liigse soolakoguse organismist väljutama. Päevane lisasoolakogus, mida organis vajab on tegelikult ainult 5 grammi. (Rosen 2004.) Ülekaal teeb haigeks. (Koort 2005.) Paljudel hüpertoonikutel on arvatavasti probleeme ka liigse kehakaaluga. Seetõttu peaks õde selgitama ülekaalulistele patsientidele kehakaalu
annaabi.ee 
