ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega .Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis. Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses palju, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedega. Samuti on neid mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esined näiteks karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina. Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitööstuses ja heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist ja vääveltrioksiidist. Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks
On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega. Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis (MgH2). Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses suurel hulgal, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esineda näiteks karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina (MgCl2). Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi (Mg(OH)2) kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitööstuses ja heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist ja vääveltrioksiidist; moodustuvad magneesiumsulfit (MgSO3) ja magneesiumsulfaat. Peale selle
4.1. Raudteetranspordi ajaloost Ajaloost on teada, et raudtee põhimõte – vähendada vankrirataste veeretakistust ja juhtida nende liikumist tee kivikattesse uuristatud süvendite abil – sai alguse juba antiikajal. Keskajal lükati- tõmmati soolakaevandustes soolaga täidetud vankreid puidust rööbasteel. Pehme puit osutus aga Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR raskete vankrite jaoks mittevastupidavaks ja selle pealispinnale hakati kinnitama rauasulamist riba- sid. Sedamööda, kuidas arenes metalli valtsimise oskus, asendati puidust rööpad terasrööbastega.
annaabi.ee 
