Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles kogu toidu. Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi mahakukkunud sarvi Nad on väga soolahimulised ning sellepärast söövad nad merevetikaid ning joovad merevett. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on toidu hankimine raske. Mõnikord peavad nad seda välja kaapima 7080 cm sügavuselt, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõder kaevab lund eesjalgadega. Eesjalgade sõrad on terava serva ja nõgusa pinnaga ning muutuvad talvel laiemaks.
elada ka niisugustes paikades, kus see teistele sõralistele (v.a. muskusveis) osutub võimatuks. Samblikud on väga sahhariidierikkad, kuid vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete defitsiidi tõttu närivad põhjapõdrad meelsasti mahaheidetud sarvi, mõnikord ka üksteise peas kasvavaid sarvi, eriti vasikate omi. Kui võimalik, söövad isukalt leminguid, uruhiiri, linnumune ja muud loomset toitu. Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõdrad kaevavad lund eesjalgadega, mille teravaservalised ja nõgusa pinnaga sõrad talveks laienevad ning osutuvad toidu hankimisel suurepäraseks kohastumuseks.
annaabi.ee 
