ühitamine, palgaandmete ajakohasus ning põhjalik kogumine." Praxise analüütik Marre Karu ,,Ma ei ole lugenud ühtegi uurimust, mis näitaks, et meeste ja naisete võrdsed võimalused kahjustaksid ühiskonda. Pigem leidub kilode viisi vastupidiseid näiteid. Midagi on meie ühiskonna suhtumises viltu. Veel paar aastat tagasi kujutasin ette, et asjad lähevad paremaks. Olin naiivne. Keegi ei loobu vabatahtlikult võimust ega rahast. Olukorda saab vaid mehaaniliselt kohendada sookvootidega. Kui Riigikogus on vähem naisi, kas see siis tähendab, et naised on vähem võimekad. 70 protsenti Eesti tudengitest on naised ja kõrgharitud naiste osakaalult oleme Euroopa tipus." ajakirjanik Heidit Kaio ,,Palgalõhe on pseudoprobleem. Arvude väänamine võib tuua pisarad silma, kuid tuleb jääda realistideks. Statistiline metoodika moonutab arve, kajastab protsesse teistsugustena. Hinnangute andmisel tuleb olla konkreetne, võrrelda üksnes sarnaseid asju
Võrdseid võimalusi töökohale konkureerimiseks väga pole. 6. Mis on soolise ja regionaalse kihistumine tunnused ning kuidas neid reguleerida püütakse? Soolise kihistumise puhul valitseb sooline ebavõrdsus, mehed on enamasti parematel töökohtadel kui naised ja on eelistatumad. Reguleerida püütakse soolise võrdõiguslikkusega, lisaks ka sookvootidega. Regionaalne kihistumine – teatud piirkondade vahel on märgatavad erinevused palkades, jõukuses, võimalustes saada hädavajalikke teenuseid nt haridus, arstiabi jms. Reguleerida saaks maapiirkondadesse rohkemate tökohtade loomisega ning kui poliitikud ja riigivõim pööraksid neile piirkondadele rohkem tähelepanu. 7. Mis on ühiskondlik muutus ja mis põhjustel see toimub? Millal on revolutsiooniline
annaabi.ee 
