Norra naised on rohkearvuliselt esindatud muuhulgas ka Norra parlamendis ning tippjuhtide seas. Naiste sihipärane poliitikasse toomine koolituste, finantstoetuste ja muu sellise abil algas lääneriikides juba 20-25 aastat tagasi. Peamine põhjus seisnes selles, et ilma naispoliitikuteta oli raske naisvalijatele läheneda ja neile sobivaid valimisprogramme välja töötada. Kusjuures naisvalijaid on rohkem kui mehi ja nad on tunduvalt kohusetundlikumad. Sookvootide eesmärk on tagada, et 40% valitatavatest kohtadest kuuluks naistele. Põhjamaades, kus esimestena hakati sookvoote rakendama, on naiste esindatus kõige suurem: Rootsi parlamendis 45%, Soomes ja Norras 38%, Taanis 37%. Eesti Riigikogus on naissaadikuid vaid 19%, valitsuses 20% (ELis on mõlema keskmine 25%).
Kuid mis on nende eesmärk? Nimelt on mitmed riigid hakanud rakendama positiivset erikohtlemist. Naiste sihipärane poliitikasse toomine koolituste, finantstoetuste ja muu sellise abil algas lääneriikides juba 20-25 aastat tagasi [Eesti Ekspress, Iris Pettai,2006] Peamine põhjus seisnes selles, et ilma naispoliitikuteta oli raske naisvalijatele läheneda ja neile sobivaid valimisprogramme välja töötada. Kusjuures naisvalijaid on rohkem kui mehi ja nad on tunduvalt kohusetundlikumad. Sookvootide eesmärk on tagada, et 40% valitatavatest kohtadest kuuluks naistele. Populaarseimad on sookvoodid parteides ja neid kasutab 40% maailma riikidest valimisnimekirjade koostamisel. [Eesti Ekspress, Iris Pettai,2006] Põhjamaades, kus esimestena hakati sookvoote rakendama, on naiste esindatus kõige suurem: Rootsi parlamendis 45%, Soomes ja Norras 38%, Taanis 37%. Eesti Riigikogus on naissaadikuid vaid 19%, valitsuses 20% (ELis on mõlema keskmine 25%).Euroopalikus