a.i.1.a.i.1. http://www.looduspilt.ee/loodusop e/?page=liigitutvustused_liik&id=18 a.i.1.a.i.2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sooku rg a.i.1.a.i.3. http://www.eestiloodus.ee/index.p hp?artikkel=2549 a.ii) Eluviis Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud. Nad on üsna kartlikud ja neil pole ohtu märgates mingit soovi ohuallikat uudistama hakata. Tavaliselt lõpeb sookurega kohtumine võimsate tiibade lehvimisega ja valju hõikega, mida on vaiksel õhtul kuulda kilomeetrite kaugusele. Keskpäeval ei ole sookurgi lihtne kohata, sest enamasti on nad paigas, kus on niiske ja varjupakkuv mets. Sookure pesaks on suur taimekuhi maapinnal, mis on hästi varjatud. Sookurg Sookurg on Eestis ainuke päris kure liik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad
Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes. Kui nelikümmend
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila
(Mäger, 1994). Niitudel ja viljapõldudel võib kuulda rukkirääku (Crex crex). Rukkirääk ilmub meile siis, kui rukis on mehele põlvini.( (Mäger, 1994). Roostikurikastel järvedel, merelahtedel ja suurte jõgede koolmeil võime kohata vesikana (Fulica atra), kes on hea ujuja ning sukelduja, millele vastavalt tal on hõlmiklestadega varbad. Vesikana tõuseb lendu pika pladistava hoojooksu järel mööda veepinda (Mäger, 1994). Meie faunas on kurglased esindatud ühe liigiga - sookurega (Grus grus), kes on suuremate soode ja põõsas- ning lagerabade asukas. Lendab rivis kolmnurkse ahelikuna. Eestis on lauk üldlevinud ja arvukas haudelind, kes pesitseb taimerikurikastel merelahtedel, järvedel ning suurte jõgede koolmeil. Väikehuik (Porzana parva) on Eestis haruldane haudelind, keda on kohatud pesitsemas Matsalu lahe, Pihkva järve, Lämmijärve ning veel mõne väiksema järve ääres. (Mäger, 1994). 12 2. 3. KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
