Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss
stereotüüpi: Balthasar kui pärushärra, Reinhard kui põlluharja ning Christoph kui sõdur. Nende rollid aga olid selles võitluses selgemad kui Aureli oma. Ka nende saatused olid baltisaksa rollidele ja ajastule vastavalt traagilised. Balthasari, kelle ideaaliks olid nii saksa soost talupojad kui ka valitsejad, vangistasid Vene väed ning hukkasid Riia vanglas. Reinhard, kes oli kogu oma mõistuse ja jõu pannud sookultuuri arendamisele ja põllupidamisele, pidi leppima varasemate suurte maavalduste asemel väikse valitsejamaja ja mõne põllulapiga. Christoph aga ohverdab end Saksamaale, langedes Esimeses maailmasõjas. Aurel ise aga leidis, et tal on neist kõigist natuke midagi, kuid samas pole ta kellegagi jäägitult sarnane. Esimeses maailmasõjas ei saanud ta mensuuril vigastatud silma tõttu osaleda. Seepärast tundis noormees, et temast ei ole kasu, et ta ei ole eriti oluline. Autor pani