Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale meeldis Anne-Mari, aga too sõbrustas Küübiga. Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud ja Jairus oli süü enda peale võtnud. Jairus palus, et Küüp hoolitseks Anne-Mari eest nende kolme vangis istumise aastate ajal. Joona tuli koju. Anne-Mari olevat jäänud laadale. Jairus ei olevat enam samasugune, pidavat hea käitumise eest varem välja saama. Joona ja Toomas puurisid kose seina augu. Anne-Mari ja Jairus tulid koju. Jairus olevat vaikne ja uskuvat nüüd jumalasse
ametiks vedada inimesi parvega jõe ühest kaldast teise. Ta rääkis Joonale Maardla soo kuivatamisest ,alguses Joonale ei meeldinud see plaan ,aga hiljem kui Nipernaadi oli talle rääkinud ,et sellest saab Anne-Marile korralik põllumaa ja ta saab seal korralikult elama hakata, jäi Joona nõusse. Ühel hommikul ,kui Anne-Mari läks linna oma meest Jariust vaatama ,saatis Nipernaadi Joona temaga kaasa ,et ta tooks linnast sookuivatamiseks vajalikud puurid ja lõhkeained. Järgmisel päeval tulid nad linnast tagasi. Anne-mari oli tagasitulles masendunud olemisega.Ta rääkis ,et Jarius on vangis tagasihoidlikuks muutunud. Paari päeva pärast lasti Jarius vangist vabaks ja ta tuli koju.Ta oli vangis usklikuks hakanud ja ta oli tuima iseloomuga. Samal ajal oli Nipernaadi paigutanud soo kuivatamiseks vajalikud lõhkeained paigale ja ta lasi vett kinni hoidva paemüüri õhku