lõpul järjest kiiremateks. Sookiuru levila jääb vaid Euraasia tundra- ja metsavööndi piiridesse, ainult talvitudes suureneb maailma inimestel võimalus teda kohata: talvitab sookiur Põhja-Ameerikas, Vahemeremaadel, Ees- ja Kesk-Aasias ning Krimmi poolsaarel. Eestis on see soovästriku, soopiuksuja, soosiisikese ja kadakalinnu nime all tuntud lind kõikjal levinud, ehkki tema arvukus viimase paarikümne aastaga umbes kolmandiku võrra vähenenud on. Elupaigaks on sookiurule märja või vesise pinnasega päris lagedad või väheste puudega alad: mitmesugused lagendikud, puisniidud, karjamaad, luhad, madalsood, rabad, vahetevahel ka loopealsed. Enamasti tegutseb ta maapinnal, kuid eriti pesitsusajal võime näha ka tema huvitavat mängulendu: lind tõuseb maapinnalt astmeliste järkudena ning laulab laskumiseni oma katkendlikku laulu. Vahepeal võib sookiuru laulu kuulda ka maapinnalt, harukordadel isegi puuokstelt
Elukooslusest ehk biotsönoosist - Omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimustelt enam-vähem ühtlast ala ehk biotoopi. Näiteks kõrbekooslusse kuuluvad kõrbehüpik, kõrberebane, stepikilpkonn Ökotoobist ehk biotööp See on elutingimustelt enam-vähem ühtlane ala , mida asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise toitainevaese turbaga raba biootop männile, soolakilule, sookiurule, raba- hõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets. 4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. (Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid.
annaabi.ee 
