Siinsetest lõpetajatest olid Heino Laanemets, Hugo Kaljumäe ja August Peedo kuni oma elu lõpuni siinsete tööde ja tegemistega seotud. Mitmetest lõpetajatest said nõukogude ajal agronoomid, kolhooside esimehed ning teadustöö tegijad õpitud alal. Kooli likvideerimise järel jaotati väärtuslik kooli raamatukogu teiste tehnikumide ja koolide vahel ära. Toomale ei rajatud kooli juhuslikult. 1908. aastal asutati Tartu Balti Sooselts, mille üheks ülesandeks oli sookatsejaama asutamine. 1910. aastal asutaski Balti 1 Sooparanduse Selts Toomale sookatsejaama, millele kuulus üle 120 ha maad. 1928. aastal rajati Toomale kool. Tähtsam ülesanne oli Sooparanduse Seltsil rohumaade rajamine, parandamine ja teaduslik juhtimine. Just looduslikud rohumaad, mis enamuses asusid soo- ja soostunud maadel, vajasid kultiveerimist. Selle tarbeks osteti 1910. aastal Tooma talu,
m. a. alepõllundus 1650 kraavkuivendus Tallinnas 1769 Saaremaal sooaladekuivendus, peakraavide võrk 1820 Läänemaal latt- ja kividrenaaz 18191839 koostati Liivimaa kaart, mis andis võimaluse planeerida tegevust suurematel aladel 1853 ehitati 1,8 ha savitorudrenaazi 1869 Jakobsoni raamat ,,Teadus ja seadus põllul" mis propageeris eesti keeles kuivendust 1897 Liivi ja Eestimaa Maakultuuri büroo esimene maaparandusalane projekteerimisfirma Eestis 1910 Tooma Sookatsejaama asutamine 1927 asutati esimene veeühing 1956 ekskavaatoritehase ,,Talleks" asutamine drenaazi ekskavaatorid 1965 algas maaparandustööde finantseerimine riigi eelarvest 21)Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Meie tingimustes annab kuivendus garantii vahelduvate ilmastikutingimuste korral saada ikkagi kindel saak. Teiseks suureneb ka tootlikkus ja väheneb omahind. Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega
annaabi.ee 
