Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või staatiline identiteedi komponent, vaid mitmesuguste sotsiaalsete toimingute tulem, mida me korduvalt teeme või toodame (West & Zimmerman, 1987; Kimmel, 2004). Seega ei ole lapsed vaid passiivsed sotsialisatsiooniprotsessi osalejad, vaid neil on oluline osa soo konstrueerimisel igapäevastes situatsioonides.
Tegelikult ei pruugi seal putkas kedagi kunagi olla ka, aga tänu sellele, et inimesed on paranoilised ja nad ei saa kontrollida kas seal keegi tegelt ka on, on nad korralikud. Võim on nähtamatu ja kõik inimesed on ühel ajal tema ohvrid kui ka teostajad • Sugu kui ingl. “sex” – sootunnus või bioloogiline sugu (naine või mees, üks välistab teise) Bioloogiliste või anatoomiliste erinevustega viidatakse sookategooriale, mille inglise keeles vastseks on termin sex, eesti keeles aga sugupool. Bioloogiline sugu määratakse lähtuvalt inimese sugukromosoomidest ja suguhormoonitasemetest, tema sisemisest ja välimistest suguorganitest ning muudest anatoomilistest eripäradest. Tavaliselt on bioloogilised naised ja mehed. • Soolisus kui ing. “gender” - sotsiaalne sugu (See määrab selle, mida erinevad kultuurid soost loovad)
annaabi.ee 
