erikaalust. Sel juhul on piisav kui keeb kandevkiht ja suuremad kütuseosakesed põlevad kandevkihi pinnal. Mullivas keevkihis on osakeste kiirus 2-3m/s. Joonis 10-5. Mullilise keevkihtkoldega 3 MW aurukatel Mullilise keevkihi üldisemad puudused: · mulliline keevkiht vajab sellist kütuse ettevalmistamist, mis väldiks väikeste osakest tekke; · kihi temperatuuri hoidmiseks on enamikel juhtudel vaja soojusvahetuspinnad asetada otse kihti, et hoida kihi temperatuuri 800 - 900ºC piirides; · kihi pinnaühiku soojustootlikkus sõltub seda läbiva õhu kiirusest mida oluliselt tõsta pole võimalik ning suure võimsusega seadmete katelde resti pind kujuneb väga suureks; mullilise keevkihi puudused on tinginud selle, et kasutusse on tulnud ringlev ehk tsirkuleeriv keevkiht; Joonis 10-6. Mullilise keevkihtkoldega aurukatel
suurendada katelde universaalsust. Klassikalist keevkihti nimetatakse ka mullivaks või aeglaseks keevkihiks. Selle keev- kihttehnoloogia puhul on õhu (gaasi) kiirused keevkihis kõige väiksemad. Aeglase keevkihi puhul kandub kihist välja vähe sinna juhitud kütuse osakesi ja ülejäänud kütuse mass põleb keevkihi mahus. Et hoida kihi temperatuuri soovitud piires (800 900 °C), tuleb enamikel juhtudel kihti paigutada soojusvahetuspinnad. Klassikalise keevkihtkoldega katla üheks positiivseks näitajaks võib pidada asjaolu, et otse koldest eraldatav tuha kogus on tunduvalt suurem kui näiteks tsirkuleeriva keevkihtkoldega katla puhul. Kui klassikalises keevkihis suurendada õhu (gaasi) kiirust, siis osakeste ümberpaiknemise iseloom kihis intensiivistub ja kihist väljakandunud kütuse osakeste hulk suureneb oluliselt võrreldes klassikalise keevkihtkoldega. Koos gaaside kiiruse suurenemisega kolde kihi