Paari päeva pärast helistas Annile tema isa, sest kõik ei olnud hästi läinud operatsioonil. Ann tundis ennast väga süüdi. Ta läks Mayat otsima. Ta ei leidnud Mayat kodust ja läks Sethi juurde. Sethi juures oli pidu ja Maya oli seal. Maya ja Seth lohutasid Anni ja käskisid tall ennast purju juua. Järgmisel hommikul oli Annil väga paha olla. Ann küsis Sethilt kus Maya on, Seth ütles , et ta läks oma asju tooma. Seth lohutas Anni, ta tundis, et tal oligi vaja sellist lähedust ja soojustunnet. Ann ja Seth magasid. Ann ärkas üles ja ta tundis, et oli veel Sethi kaisus. Nad kuulsid kellegi samme, Seth otsis oma riideid aga oli liiga hilja, sest Maya nägi neid. Ta võttis Sethi mootorratta, hiljem sai tead Ann, et Maya oli mootorrattaga teinud avarii. Maya oli koomas. Kui Ann ärkas järgmisel hommikul üles, oli Annil väga halb olla. Ta tundis, et temaga ei ole kõik korras. Ta mõtles, et ta ei olnud eelmisel päeval midagi söönud ega joonud
efektiivtemperatuuripiir, 2 talvine minimaalne efektiivtemperatuuripiir Joonisel 1.3 on minimaalne ja maksimaalne õhuniiskus valitud sellistes piirides, et see tagaks inimesel kuiva naha, silmad ei oleks ärritatud, hingamine oleks optimaalne ja ei esineks mikroobide vohamist. Joonisel on näha ka suvise ja talvise hubasuspiirkonna kattumine. Selle ala kliimaparameetrite juures võib kergetes suverõivastes inimene tajuda kerget külmatunnet või talverõivastes inimene liigset soojustunnet. Tegelikkuses ei ole märgata teravat üleminekut talvepiirkonnast suvepiirkonda. Talvises rõivastuses istuva inimese jaoks on joonise 1.3 järgi operatiivtemperatuur vahemikus 20...23,5 ºC 60% õhuniiskuse korral ja 20,5...24,5 ºC kastepunkti kp väärtusel 2 K [6]. Efektiivtemperatuuride vahemik on joonisel kujutatud kald- punktiirjoontega 1 ja 2. Liikudes hd-diagrammil mööda efektiivtemperatuuri joont, saame püsiva hubasuse ehk ühtlase soojusaistingu tingimused. Efektiivtemperatuur
seeläbi teadvustada, et lihasepinge alanemist ja sellega kaasnevat ärevuse alanemist saab tahtlikult suunata. Psüühikast-lihasesse-meetoditega õpitakse alandama vaimset pinget, millega kaasneb automaatselt ka lihasepinge vähenemine. Seda tüüpi meetodite hulka kuuluvad näiteks mitmesugused mediteerimistehnikad ja autogeenne treening. Autogeenne treening kujutab endast oskust tekitada raskus- ja soojustunnet jäsemetes, rütmilist hingamist ja südametööd, soojustunnet kõhupiirkonnas ning jahedust otsmikupiirkonnas. Autogeensel treeningul on nii rahustav kui ka mobiliseeriv vorm. Autogeense treeningu põhikomponendid on järgmised: lõdvestus, tähelepaupüsivus, ilma pingutuseta kasutatavate sõnastuste sisu ere ettekujutamine ja oskus rakendada sõnastusi ajal, kui ajurakkude erutuvus on vähenenud
annaabi.ee 
