kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad.
sajandi teisel poolel. Sageli paigaldati eterniitplaadid otse vanale katuseplekile. Nüüdseks on mõlema materjali kasutusiga ületatud või ületamas ning see kajastub nii vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas. Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Soojustpidav vahetäide pidid olema tulekindlatel vahelagedel (nõue ei olnud kehtiv suvemajade kohta) RT 43 – 1937, art. 386. Aknad pööningu valgustuseks paiknesid põhiliselt otsaseintes (peamiselt viilkatuse korral) või katuseuukides / vintskappides (peamiselt kelpkatuse korral). 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused Katuste põhilised tehnilised puudused olid katusekatte ebatihedusest tingitud vee lekked.
annaabi.ee 
