Tugevalt ventileeritud õhkvahe õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe korral 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral 1500 mm²/m2. · tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi) · nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool ventileerimata õhkvahe soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast · ventileerimata õhkvahe väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis on takistus suurem ja soojusülekanne väiksem. 41. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine. Standardis EVS 908-1:2010 42
mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe korral ≥ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral ≤ 1500 mm²/m2. • tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi) • nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool ventileerimata õhkvahe soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast • ventileerimata õhkvahe – väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis on takistus suurem ja soojusülekanne väiksem. 41. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine. Standardis EVS 908-1:2010 42
1. aastal (vasakul). Keskmine temperatuurilang seinas veebruaris (paremal). Suhteline niiskus oli kõikide seinatüüpide puhul kõrgel kogu talve-kevade perioodi, vt. Joonis 5.11Joonis 5.12 (vasakul). Suhteline niiskus püsis anduri ülemise mõõtepiiri lähedal, viidates seina pinnal veeauru kondenseerumisele palgi sisepinnale. Suhteline niiskus oli kõrgeim mineraalvillaga seintel, mis tulenes eelkõige tema suuremast soojustakistusest (madalaim temperatuur). Kaheksa kuu pikkuse mõõteperioodi jooksul on märgata väikest suhtelise niiskuse langu. Siiski, arvestades seina soojus- ja niiskustehnilise toimivuse nõudeid, on suhtelise niiskuse tase püsivalt liiga kõrge. 122 Joonis 5.11 Suhteline niiskus õues, siseruumis ja seina sees 1. aastal. Joonis 5.12 Siseõhu ja välisõhu suhtelise niiskuse ja seinasisese suhtelise niiskuse
annaabi.ee 
