Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust; mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus; suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) - ei saa kasutada soojustagastust; välisavaustest sisenev müra ja tolm. Sundventilatsioon on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvaheti, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhtel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks
välisõhu temperatuurist ning suhtelisest niiskusest. Selles töös on VTSP energiaarvutustes arvestatud väljatõmbeõhu temperatuuriks 21 °C ja aasta keskmiseks siseõhu suhteliseks niiskuseks 40 %. Kuna VTSP kasutamisel on eeldatud, et korteri õhuvahetus on aastaringselt konstantne suurus, siis on õhk-vesi-soojusvahetit läbivaks ühe korteri õhuvooluhulgaks võetud 25 l/s. Arvestatud on sellega, et köögi väljatõmbel soojustagastust ei kasutata. Väljatõmbeõhust saadava energia saab leida valemiga 13.3. Q L n 10 6 ( h1 h2 ) (13.3) Q väljatõmbeõhult saadav energia, MWh; L väljatõmbe õhuvooluhulk, m3/s; ρ õhu tihedus, kg/m3; n perioodi pikkus, h; h1 väljatõmbeõhu entalpia, kJ/kgkõ; h2 heitõhu entalpia, kJ/kgkõ.