õhuvooludest. Mida väiksem on võrreldes sissepuhkega väljatõmme, seda väiksem on ka kasutegur. Tavaliselt on kasutegurid järgmistes vahemikes: Regeneratiivsed, 0,7...0,9 Plaattagasti 0,5...0,6 Vahesoojuskandjaga tagasti 0,4...0,55 Praktikas pole harvad juhused, kus aastase säästu arvutamisel on ekslikult eeldatud, et aastane kasutegur on võrdne hetkelise kasuteguriga. Näiteks eeldusel et, aastane soojustarbimine ilma soojustagastita oleks olnud 200 MWh ja hetkeline kasutegur 0,6, saadakse aastaseks energia tarbimiseks koos tagastiga 200*(1-0,6)= 80 MWh. Kuna üldjuhul on väljatõmbeõhu temperatuur ja soojussisaldus kõrgem sissepuhkeõhu omast, siis on ka aastane kasutegur hetkelisest suurem ning tegelik aastane soojustarve näites toodust väiksem. = L × õ × cõ × t =Hv × t [W], kus o Hv ventilatsiooni erikoormus [W/ C] L - õhuvool [m3/s]
magamistoad) saastunud õhuga ruumide suunas (köök, pesuruum, WC). Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb eelistada lahendusi, kus on võimalik taaskasutada väljapuhkeõhu soojussisaldust. Sellised võimalused on soojustagastiga sisspuhke-väljatõmbe ventilatsioonil või väljatõmbeõhu soojuspump-lahendusel. Soojustagastiga ventilatsiooni alg- investeering on suurem, kuid arvestades lisaks ka pikaajalisi kulusid hoone kütmiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks, on soojustagastita lahendused kallimad. Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoonepiirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub soojus- tagasti kaudu. Ventilatsioon võib olla nii loomulik kui ka mehaaniline. Tähtis on, et ventilatsioon tagaks piisava õhuvahetuse. Hea ventilatsioon tagab piisava õhuvahetuse, on energiatõhus, vaikne, ei tekita tõmbust ning on kergelt reguleeritav. Joonis 9.15 ja Joonis 9.16-l on toodud sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooni põhimõttelised
lahenduste kasutamine tagab väga hea sisekliima. Et tagada ventilatsiooni soojuspumba kasutamisel sooja tarbevee tootmiseks väga head tasuvust, tuleb teha täpsed arvutused ning korralik projekt ja teostus, et süsteem hakkaks korralikult tööle. Soojuspumba kasutamise perspektiiv on suurem sooja tarbevee ja küttevee koostootmisel, mida kõnesolevates tasuvusarvutustes kajastatud ei ole. Kõige vähemtasuvam võimalus ventilatsiooni renoveerimisel on väljatõmbeventilatsioon ilma soojustagastita. Tsentraalse väljatõmbe puhul on põhiprobleemiks korteripõhise reguleerimise teostatavuse keerulisus, mis omakorda tähendab suuri ekspluatatsioonikulutusi. 13.2.3.1 Ruumiagregaatidega mehaaniline sissepuhke- väljatõmbeventilatsioon Elu- ja magamistoa välisseintesse paigaldatakse soojustagastusega ruumiagregaadid (vt. Joonis 13.20). WC ja vannitoa väljatõmme tagatakse väljatõmbeventilaatorite abil ning kööki paigaldatakse pliidikubu
annaabi.ee 
