5. Mida mõeldakse elektromagnetvälja all? väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Kus ja kuidas kasutatakse elektromagnetlaineid? Meditsiinis, lennujaamades, piirikontroll – röntgenkiirgus; gammakiirgus – meditsiin; ultraviolettkiirgus – luminofoorlampides, tavaline klaas; mikrolained – infoedastusvahendites; infrapunakiirgus - soojussensorites 7. Kuidas kaitsta end igapäevaelus elektromagnetvälja ülemäärase mõju eest? Ära maga kunagi õhukonditsioneeri, külmkapi või veeboileri lähedal (isegi kui see asub teiselpool seina). * Kui pead kasutama elektritekki, siis lülita see kindlasti enne magamajäämist välja. * Vii oma voodi radiaatoritest kaugemale. Metall kipub koondama magnetväljade mõju. * Väldi ka elektrikelli, kell-raadioid ja teekeetjaid voodi ääres
Infrapunakiirgus on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad “soojad” (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille maksimum jääb inimsilmale nähtamatu infrapunase kiirguse vahemikku. Tehislikult rakendatakse seda kiirgust näiteks soojussensorites, infoedastuses (optiliste kiudude kaudu) ja öönägemisseadmetes. Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents
Infrapunakiirgus on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad “soojad” (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille maksimum jääb inimsilmale nähtamatu infrapunase kiirguse vahemikku. Tehislikult rakendatakse seda kiirgust näiteks soojussensorites, infoedastuses (optiliste kiudude kaudu) ja öönägemisseadmetes. Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents.
annaabi.ee 
