Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma, ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varinguid jms. Tekivad veel fumaroolid ja geisrid (kollast väävlit sadestavad gaasijoad või teatud rütmiga purskuvad kuuma vee ja auru sambad). 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatlust. Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinna temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumist tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal mõõdetakse õhu SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse maapinna kõrguse muutumist, vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurka. 9. Selgita kivimiringet vt joonist tvs
a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu. c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit. d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. 12. Miks tekivad maavärinad? Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma paneb nõlvadel oleva pinnase liikuma/värisema. 13. Seismiliste lainete eri tüübid kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained e pikilained - kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. b
annaabi.ee 
