Soojusnähtus kasvuhoones Soojusnähtus kasvuhoones tekib päikese soojusülekanndel kasvuhoonesse toimub kiirgus,kuna kasvuhoone on külm ning päike kiirgab soojust siis toimub nende vahel soojusülekanne.Siseenergia levib soojemalt kehalt alati külmemale,ehk siis päikeselt kasvuhoonele.Nende soojusülekanne peatub siis kui nende kehade temperatuur on võrdne. Kasvuhoone sees toimub konvektsioon ehk päikese siseenergia hakkab ringlema gaasi või vedelikuna. Seetähendab et mida suurem on kasvuhoone pind seda rohkem päikeseenergiat kasvuhoone kiirgab ning seda rohkem siseenergiat hakkab kasvuhoones ringlema,kuni kehade temperatuur on võrdne. Pärast seda hakkab kasvuhoone liiga palju soojust vabastama ning tekib kasvuhooneefekt ,mis on väga kahjulik .Tekib ülemaailmne soojenemine.
alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm. Elektriõpetus: Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib ja seletab paigal seisvate loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine (hõõrumine). Laeng: q= laeng = 1c(kulon) Voolu tugevus: sõltub laengu tugevusest I-q. I = 1c/1s = 1A (amper)
Õhk Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsihappegaasist (0,04%). Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Kloor (Cl) Argoon (Ar) Kaalium (K) Kaltsium ...
sulamine Q=Λm vedelikuks. Sulamisel soojus neeldub. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkumine Q=Λm tahkeks. Tahkumisel soojus eraldub. Aurustumine on soojusnähtus, kui vedelik aurustumine Q= Lm muutub gaasiks. Aurustumisel energia neeldub. Kondenseerumine on soojusnähtus, kui kondenseerumine Q= Lm gaas muutub vedelikuks. Kondenseerumisel energia eraldub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
