kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole 2 2 2 v v 2 ...v N v 1 N enam oluline. Valemina näeb see välja järgmiselt: . See iseloomustab molekuli soojusliikumist. Ek=m*v2/2 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Temperatuur on makroskoopiline suurus. Temperatuuri teades teame aine keskmist kineetilist energiat. temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini
o Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõude) Normaalrõhk on 760 mmHg Temperatuur on suurus mis isel. keha soojuslikku seisundit. Ideaalse gaasi puhul siseenergia mõõt. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Q=*m Ühik on dzaul (J) Q=c*m*s*t Q=L*m Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. Kasutab vaid makroparameetreid. Tuntumaid p, V ja T Uurib soojusliikumist ja soojusvahetumist Soojusvahetuseks nim. protsessi kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Näide: tuli soojendab külma inimest :D Ideaalse gaasi mudel on rakendatav paremini hõredamate ja kuumemate gaaside tingimustes Lk 22: 1. Kehade siseenergiat saab vähendada keha (maha) jahutades 2. suurema energiaga molekulid annavad osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele/kehadele (kontekstis)
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik
Celsiuse skaalas, m gaasi mass, M gaasi molaarmass, R gaasi universaalkonstant, U siseenergia muut, A gaasi poolt tehtud töö, soojusmasina kasutegur, Q soojushulk, c erisoojus, m mass, t temperatuuri muut, sulamissoojus, L aurustumissoojus, r - kütuse kütteväärtus. mudeleid: ideaalne gaas, soojusmasin; mõõteriistu: manomeeter, termomeeter; kirjeldada nähtusi ja rakendusi: soojusliikumist, isoprotsesse, pöörduvaid ja pöördumatuid protsesse (difusioon, soojusjuhtivus, soojuspaisumine), termodünaamika printsiipiide, s.h. entroopia muutuse ilmnemist näidete põhjal avatud ja suletud süsteemides inimtegevuses (tehnikas, loodushoius), globaalsel, universumi tasandil, agregaatolekute muutustega kaasnevaid energiaülekandeid ja nähtusi (udu, härmatumine); soojusmasin. Elektromagnetism Gümnaasiumi lõpetaja teab
1 g veeauru (70% 17.3-st)). · Molekulidevahelised jõud. Iga molekuli ümbritseb kaks jõuvälja: tõukejõud ja tõmbejõud. Tõukejõudude väli, kahaneb kauguse kasvades kiiremini, tõmbejõudude väli aga aeglasemalt. Molekuli lähedale sattunud osake algul tõmmatakse külge (tõmbejõud ulatuvad kaugemale), seejärel aga pidurdatakse tõukejõudude poolt. Tasakaaluoleku määrab potensiaalse energia miinimum; kui soojusliikumist ei oleks, asuksid osakesed teineteisest kaugusel kindlal kaugusel, ning tekiks korrapärane kristallvõre. Soojusliikumise tõttu lisandub kineetiline energia, mille tulemusena koguenergia suureneb Ek võrra. Mida soojem on aine, seda suuremaks muutub osakese liikumisvabadus tasakaaluasendi suhtes. Alates teatud temperatuurist ulatub "lubatud" kaugus tasakaaluasendist naaberosakesteni ja nii võib vaadeldav
Materjal/aine Kalju Lott 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded ja geelid Tarded on kolloidsüsteemid, mis struktuuri muutumisel on muutunud mittevoolavaks. Tardumisel muutub ainult süsteemi kui terviku omadused, ei muutu komponentide osakaal ja nad ei eraldu üksteisest. Tarrete tekkimiseks võib vähendata soojusliikumist. Selleks temperatuuri alandamine. Teiseks võib suurendada disp. faasi kontsentratsiooni. Võib lisada elektrolüüte, et manipuleerida koagulatsiooniga. Või võib ka iseeneslikult tekkida. Geel on tarde eriliik. Geelide liigid Koagulatsioonigeelid on tekkinud pöörduva koagulatsiooniprotsessi käigus. Kristallisatsiooni (kondensatsiooni) geelid on tekkinud keemilise tagajärjena näiteks uue faasi lisandumisel (sadenemisel) Koagulatsioonilised geelid ja tiksotroopia, sünerees
annaabi.ee 
