Piirhõõrdumine - rooliotsad jne ??? (tahke määre=õli+seep) Vedelikuline hõõrdumine liugelaagrid (liikuvate pindade vahele tekitatakse vedelikukiht, mis kannab koormust, jahutab ja vähendab oluliselt detailide kulumist) Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detailide mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi purunemine. Kulumise liigid Hapenduskulumine (oksüdeerumine) Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine Väsimuskulumine Kulumise vähendamine Kulumiskindlad materjalid Detailide termiline töötlemine Pinnakonaruste vähendamine töötlemistäpsus Hõõrdesõlmede tihendamine vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamine Hoolduseeskirjade täpne täitmine Kvaliteetsete määrdeainete kasutamine Hoolduse põhimõtted Suhtumiselt oma autosse võiks juhid teatud
Detailide kokkupuutepinnas tekivad adhesioonjõud võivad osutuda suuremaks kui metalli molekulidevaheline tõmbejõud ning detaili pinnakihid rebenevad. Hapendumiskulumine on tingitud detailide pinnakihi oksüdeerumisest. Tekkinud oksiidid on põhimetallist nõrgemad ja aja jooksul eralduvad detaili pinnalt. Selline kulumine on võimalik ka poolvedelikulise hõõrdumise tingimustes. Võrreldes pindrebenemisega kulgeb hapendumiskulumine suhteliselt aeglaselt. Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise.
Detailide kokkupuutepinnas tekivad adhesioonjõud võivad osutuda suuremaks kui metalli molekulidevaheline tõmbejõud ning detaili pinnakihid rebenevad. Hapendumiskulumine on tingitud detailide pinnakihi oksüdeerumisest. Tekkinud oksiidid on põhimetallist nõrgemad ja aja jooksul eralduvad detaili pinnalt. Selline kulumine on võimalik ka poolvedelikulise hõõrdumise tingimustes. Võrreldes pindrebenemisega kulgeb hapendumiskulumine suhteliselt aeglaselt. Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise.
annaabi.ee 
