Talitlust elektrilise graafiku järgi iseloomustab elektrienergia ja soojuse sõltumatu tootmine ja on võimalik juhul, kui töötanud auru soojus antakse soojustarbijatele ja kondensaatori jahutusveele. Turbiini taliltus soojusgraafiku alusel on võimalik juhul kui T-i madalrõhu silindri reguleerimisorganid on suletud ja K-sse suundub minimaalne kogus auru, mis on vajalik madalrõhuastme jahutamiseks. Seda talitlust iseloomustab elektrilise koormuse jäik sõltuvus turbiini soojuskoormusest. Soojusgraafiku järgi talitluse erijuhtumiks on talitlus T-s töötanud auru soojuse täieliku kasutamisega lisavee või tagastuva võrguvee soojendamiseks. Kondensatsioonturbiinid on alati mitmeastmelised, st T-l on kõrg-, kesk- ja madalrõhuaste. KT-del kasutatakse tavaliselt auru vaheülekuumendust, mis suurendab tsükli kasutegurit (teor 3,8 %, praktiliselt 4,5-5%). Kaheastmelise auru vaheülekuumendi suurendab kasutegurit veel 1-1,5 %. 4
6.3 Reguleeritavate vaheltvõttudega aurujõuseade Soojustarbimiseks võetakse auru kondensatsioonturbiini reguleeritavaist vaheltvõttudest, mida on üks või kaks, enne turbiini viimaseid astmeid ja kondensaatorit. Seda vaheltvõtuauru kasutatakse tööstuses või kaugkütteks. Mitu auru vaheltvõttu võimaldavad soojusvõrku antava vee astmelist soojendust. Võrreldes vasturõhu turbiiniga aurujõuseadmega on eeliseks see, et elektriline võimsus ei sõltu välisest soojuskoormusest. Vaheltvõttudest võetav auru kogus on reguleeritav. Soojuskoormuse puudumisel töötab turbiin kondensatsioonreziimil, kuid 62(113) Villu Vares Energia ja keskkond reeglina väiksema kasuteguriga kui ainult elektrienergia tootmiseks ehitatud aurujõuseade. Reguleeritavate vaheltvõttudega auruturbiin on projekteeritud nii, et turbiini suhteline
annaabi.ee 
