Kõikidel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. Õhul on väike, pole probleemi keha temperatuuri säilitamisel. Vees aga toimub soojuskadu 30 korda kiiremini(hüpotermia). Loomadel on kerge temperatuuri säilitada, kuna nende karvade vahel olev õhk on hea soojusisolaator, säilitab looma õhu. Inimeste soojusisolaator on nahaalune rasvkude. Konvektsioon: soojuse juhtimine toimub õhu- ja veevoolude korral. Kui inimene on liikumatu, ja vesi, õhk oleks liikumatu, siis säiliks inimese ümber soojuskiht, kuid vesi ja inimesed ja õhk liiguvad ning seda liigub see soojuskiht inimese ümbert ära, tekib soojakadu. Riided vähendavad soojakadu. Aurustumine:aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust, seega ka higistamisel on inimesele jahutav toime. Soojuskiirgus:soojuskadu kiirgusena toimub infrapuna kiirguse toimel, eriti katmata kehaosadelt. Tavatemperatuuris, puhkeolekus toimub soojakadu soojuskiirguse tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide
aluspinnale. Kleepmass peab tuginema paani ääre vahelt välja, mis levitatakse koheselt laiali. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm) PERIMEETRI SOOJUSTUS. Nii kaua kui keldris hoiti juurvilja polnud vajadust perimeetri soojustuseks. Kuna tänapäeval soovitatakse keldrit kasutada eluruumi funktsioonis , siis tuleb asuda tegelema ka perimeetri soojustusega. Soojustus peab asuma väljaspool hüdroisolatsiooni. Kuna soojuskiht asub ümber välispiirde vastu maapinda nimeteataksegi seda perimeetri soojustuseks. Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett. Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m. Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga
sisse) Eestisse. Kasutatakse perliiti kõige rohkem katuslagede soojustamiseks. Nelinurksed perliidikotid sarnanevad tsemendikottidega. Kotid laotakse kihiti katuslaele. Seejärel kaetakse kotid mördist tasanduskihiga, millele liimitakse rullmaterjalist katusekate. On kasutatud ka bituumeniga segatud perliiti. Seda nimetatakse bituumenperliidiks. 211 Katusele valatakse vajaliku paksusega soojuskiht, millele paigaldatakse katusekate. Bituumenperliiti kasutati laialdaselt 20-30 aastat tagasi. 15.7. Asbestist soojaisolatsiooni-materjalid NB! Asbesttoodete kasutamine on Eestis keelatud. Neid tooteid võib esineda vanades hoonetes ning lammutamisel peab kandma hingamisteede kaitseks maski. Euroopa Liidus neid ei toodeta. Asbest-tsemendist soojaisolatsiooni-plaadid. Oma koostiselt sarnanevad need teiste asbest-tsementplaatidega. Vaata p. 11.5.