Infrapunakiirguse tehisallikad Infrapunasaun - Infrapunasaunas soojendavad inimkeha nahaaluskudesid ja kutsuvad seetõttu higistamisraktsiooni esile nähtamatud infrapunase kiirguse valguslained. Infrapunakaamera - ehk soojuskaamera abil on võimalik saada objektist termopilt e. infrapuna pilt. Laser tugev kiirgusallikas. Kiirgus võib tekitada kahjulikku ülekuumenemist. Impulsslaserid on eriti kahjulikud, kuna nad vilguvad nii kiiresti, et silm ei suuda vilgutusrefleksiga end kaitsta. Kuvar ekraan kiirgab soojust kuna ta teeb tööd, et asju kuvada sellele. Ahi ahju küttes hakkab eralduma soojust ja näiteks pliidiraualt tulev infrapunakiirgus teeb panni soojaks.
andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Teleskoobid, mis on varustatud infrapunasensoritega, on kasutusel infrapunaastronoomias, millega avastatakse ja uuritakse näiteks molekulaarpilvi ja avastada madalaga temperatuuriga tavakehi, näiteks planeete. Infrapunakaamera e. Termokaamera tuntuimad kasutusvaldkonnad on päästeoperatsioonid, turvamine ja militaaroperatsioonid. Soojust ei ole võimalik peita ning seetõttu võimaldab soojuskaamera avastada otsitava objekti või inimese kiiresti ja kauge maa tagant. termoaamera abil on võimalik saada objektist soojuspilt e. infrapuna pilt. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub peale keha temperatuuri ka keha materjalist, pinna töötlusest, geomeetriast ja vaatenurgast. Ülekuumenenud kontakt. Ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks
kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3. tasand- tunnete tasand (armastus) * fundamentaalteadus- kindlad alustalad * rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias kaugseire- andmete kogumine kaugelt (satelliit, lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias, metsatulekahjud, tormid, maavarad, loomaränded asukoha määramine: 1. GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest 2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti) 3. geograafilised koordinaadid (N/S laius, E/N pikkus) näitavad kaugust nurgakraadides ekvaatorist ja algmeridiaanist 4. polaarkoordinaadid- asimuudi (nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel) ja kaugusega. 90* ida, 180* lõuna, 270* lääs, 360* põhi. 5
Moondamine ●● Sõiduk tuleb paigutada maastikulohkudesse või puude alla nii, et ka ilma moondamiseta oleks seda raske märgata ●● Kuivanud pori pestakse võimalusel maha, vastasel juhul võivad valgeks kuivanud porised pinnad vähendada kaitsevärvi tõhusust. ●● Valgust peegeldavad osad kaetakse käepäraste moondamisvahenditega. ●● Auto mootori peab katma haokubude või okstega, võimalusel soojus- peitematiga, et varjata sõidukit soojuskaamera eest. ●● Sõidukid kaetakse moondamisvõrguga. Võrk peab olema paigutataud nii, et kaoksid sõiduki piirjooned. Selleks tuleb võrk altpoolt toestada kaigaste ja puulatvadega. ●● Sõiduki jäljed varje juurde tuleb samuti moondada okste või muude käe- päraste vahenditega. 4.3 LAAGRIKORD Rühmitudes rühma majutusalale tegutseb jagu vastavalt rühmaüle- ma käskudele. Jaoülem: ●● määrab jao majutuskoha, lähikaitsepositsioonid ja annab juhendid häi-
annaabi.ee 
