Δt vs = Φ vs / H (2) Φ vs – keskmine vabasoojuseraldus ruumis W H – hoone erisoojuskadu W/K Φ vs = Φ in + Φ el.v + Φ sead + Φ p (3) Φ in – keskmine vabasoojuseraldus inimestest, W Φ el.v – keskmine vabasoojuseraldus elektrivalgustuses, W Φ sead – keskmine vabasoojuseraldus elektriseadmetest, W Φp – keskmine vabasoojuseraldus päikesest, W Kui soojuseraldused inimestest, elektrivalgustusest ja –seadmetest on MKM-i määruse "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika" tabel 1 järgi lähtuvalt hoone kasutusotstarbest ja –ajast välja toodud, siis päikeseenergiast tulenevat soojusenergia eraldusi suudavad seni arvesse võtta vaid dünaamilised simulatsiooniprogrammid. Lihtsustatud arvutustes on soovituslikuks vabasoojus eralduste köetava pinna kohta elamutes võtta kokku 50 kWh/m2⋅a.
8.1.3.1 Inimese CO2 eraldused ruumi Kasutades kirjanduses (ASHRAE Handbook 1993) toodud seoseid ainevahetusliku soojuseralduse, kehapindala ja vastava hapnikutarbe vahel, saab avaldada järgneva valemi (8.3): 0,727 M RQ m0,425 l 0 ,725 QCO2 (8.3) 4,83 RQ 16,17 kus QCO2 inimese CO2 eraldused ruumiõhku, l/h; M inimese soojuseraldused, W/m2; RQ väljahingatava CO2 ja sissehingatava O2 suhe; m inimese kaal, kg; l inimese pikkus, m. Süsihappegaasi eraldused ruumidesse sõltuvad eelkõige inimese kehapindalast ja füüsilisest aktiivsusest. Sissehingatava O2 ja väljahingatava CO2 suhe on kõnesolevas uuringus vaadeldavas piirkonnas (0,7–1,2 met) konstantne suurus. Kui konkreetsete katsete tulemusel ei ole määratud teisiti, võib RQ väärtuseks võtta 0,83 (ASHRAE Handbook 1993)
annaabi.ee 
