ehitustööde aja, võib neid plaane kasutada teostusjoonistena. Hooldustöid ja mõju väljavahetamata osadele võib hinnata, kasutades kui visuaalset ja intelligentset mudelit, et aidata haldusjuhte. Mudel, mida on uuendatud läbi kogu ehitusööde aja, on tööriist, millel on suur täpsus opereerimaks ja haldamaks kogu ehitist. BIM-i või kasutada kui arenenud hooldustarkvara. Seda võib kasutada evakuatsiooniplaanide, tule leviku kaitse simulatsioonide, soojusarvutuste ja jahutuse analüüsiks. 7.7. 2D vs 3D vs 4D vs 5D vs 6D vs 7D ehitusprojektid BIM-i kontseptsioon on tänapäeval juba kaugelt möödunud 2D CAD süsteemist. Kui esialgu oli BIM lihtne 3D seotud elementidega mudel, kus igale mudeli osale oli omistatud just talle omased karakteristikud, siis ajapikku on see kontseptsioon oluliselt laienenud. Iga juurde tulnud muudatusega kasvab ka D ehk dimensioonide hulk. Käesolevaks ajaks eristatakse juba 7D BIM mudeleid, mis
Aeglasemalt paisuvate gaaside protsesse võib pidada polütroopseteks ning gaaside paisumistööd saame arvutada valemiga (84). Gaaside ja aurude kuumutamist kinnises anumas võib käsitleda isohoorse protsessina ning kasutada võrrandit (69) tuleohutuse seisukohalt olulise lõpprõhu või lõpptemperatuuri arvutamisel. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, seepärast on võrrandid (62), (62a), (66) kasutatavad kõikide, sealhulgas tuleohutusega seotud soojusarvutuste puhul. Teatud massiga aine kuumutamisel temperatuurilt T1 temperatuurini T2 vajaliku soojushulga leidmisel kasutame võrrandeid (71), (72), (75). Samade võrrandite alusel, teades soojushulka, saame määrata temperatuuri tõusu T või T2 ning teha tuleohutuse alaseid järeldusi. Võrrandite (62a) ja (57) koos kasutamisel saame arvutada gaasi poolt tehtavat tööd, ilma tugevusjõude ja teisi mehaanilisi tegureid määramata.
annaabi.ee 
