TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri
konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud vahekordadele. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja Kütused. Kütuse põlemine. Kütus on aine, mille keemilisel nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- ühinemisel oksüdeeriaga (hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Kütusek loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga esinemine gaasidena, lihtne tootmint ja küllaldane levik suured kiirused). looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused.
alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke soojuskandjate lõpp-parameetrid, sellist nim. ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, 29.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojusvoog. Soojusvahetuseks nim
Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega
Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja õhu liikumise teel. Soojuse ülekanne pöörlevalt osalt seisvale või välispinnalt keskkonda sundventilatsiooni korral on keerukam. Reaalse mootori üksikasjalik soojusarvutus on keerukas. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temperatuur on ühtne kõigis punktides. Soojussiire väliskeskkonda loetakse võrdeliseks mootori ületemperatuuriga ja keskkonna temperatuur võetakse konstantne soojenemise vältel. Mootori töötamisel püsiva koormusega esineb selles soojuskadu kus Q on eraldunud soojus W, deltaP kaovõimsus, W. Soojussiire keskkonda avaldub valemiga
Kokkuvõtteks. Muundurite projekteerimisel võib bipolaartransistore valida vaid madalate lülitussageduste puhul. MOSFET-transistorid on eelistatud väikese võimsusega ja kõrgsageduslikes rakendustes. IGBT-transistorid on populaarseimad lülitustransistorid jõupooljuhtmuundurites, mille lülitussagedus on vahemikus 1 kuni 150 kHz. Lülitussageduse valik on jõupooljuhtmuundurite projekteerimise väga tähtis etapp kuna sellest sõltuvad võmsuskadude ja soojusarvutus. 2.5. Ohukaitse Kaitse liigitus. Seadme teenindamisel esinevaid avariisid (õnnetusi) on kahte liiki: sisemised ja välised avariid. Sisemisi avariisid põhjustavad komponentide rikked või nende parameetrite ebastabiilsus. Väliste avariide põhjused on tihti seotud toitevõrgu lubatud parameetrite ületamisega. Avariide vältimiseks kasutatakse jõuelektroonikalülitustes erinevaid kaitsesüsteeme (joonis. 2.8). Need erinevad üksteisest tööpõhimõtte ja ehituse poolest.
annaabi.ee 
