nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Haruldase liigi – soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa . Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu – mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2 Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik
(Remmel 1978). Vooremaa lõunaosa läbib lubjarikka pinnasega siluri ja lubjavaese pinnasega kesk devoni lademete avamuspiir, mis peegeldub ka taimestiku ilmes, eriti mõnede taimegeograafiliselt huvipakkuvate liikide levikus. Nii levivad Vooremaa põhjaosas ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Metsülane on tulnud siia piki Ebavere Siimusti oostikku ning ta levila piirdubki nende oosidega. Haruldase liigi soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa (Remmel 1978). Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2. Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu