kristallstruktuur säilib üle kogu aine koguse. Polükristall – Aine, mis koosneb paljudest erinevate orienteeritud monokristallidest. On keskmiselt isotroopsed. Anisotroopia – Nähtus, mis esineb monokristallides ja vähesel määral polükristallides. Isotroopia – Aine omadused suunast ei sõltu. Faas – Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse.
Tämbriks e kõlavärvinguks nimet heli erilist kõla, mis sõltub ülemtoonide arvust ja tugevusest. Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli. Valgusel on võime kehi soojendada, kutsuda esile keemilisi reaktsioone või elektrivoolu. Valgus kannab energiat. Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat. Valgusallikad jagunevad soojuslikeks ja külmadeks. Külmad on energiasäästlikumad. Soojuslikud valgusallikad saavad kiirgamiseks vajaliku energia soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav valgus, lainepikkuste vahemik on 400nm-760nm. On ka nähtamatu valgus, mida inimene ei taju. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest, liitvalgus koosneb mitmest. Päikese valgus on valge valgus. Ultravalgus (UV) e ultravioletkiirgus.
millibaarides (mb), T – absoluutne t* K, arv 217 on ühikutest sõltuv koefitsient. Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeaururõhu ja samal t*l õhku küllastavaveeauru rõhu suhet, väljendatuna protsentides:r = e/E x 100 (%)4. Niiskuse defitsiit d ehk niiskusvajak on küllastatud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe d = E – e.// Na=6,02*10 23/ / Faradayarv = 96500 J/mol/ / aine läheb üle vedelasse faasi, kui soojuliikumise kineetiline energia RTon väiksem seosteenergiast / /seoseenergia RTlnB/A v = 2 πr/τ = 2πrv = ωr, kus τ on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus. Küllastunudud veeauru rõhk E oleneb t*st mida kõrgem t*, seda suurem küllastatud veeaururõhk. Eksperimentaalne Magnuse valem kirjeldab küllastava veeauru rõhu (millibaarides) sõltuvust t*st ºC: E(t )= 6.1070*10 7,63t/241.9+t (mb). 6. Keha tunneme ära sellest, et tal on olemas mass, mis samaaegselt väljendub nii liikumise
annaabi.ee 
