liikumise poolest. Difusioon-Ainete iseeneslik segunemine. Nt:Lõhnaõli pudeli avamine. Lõhn levib ruumis, sest lõhnava aine molekulid segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisuvad. Üleslükkejõu tõttu tõusevad need üles.
Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F jõud ning S pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril Q=qm Kütuse kütteväärtus, q-kütuse kütteväärtus Kasutegur Columb`I seadus, - [c], r[m], Elektrivälja tugevus proovilaengu kaudu , N/c, q- proovilaeng Elektrivälja tugevus välja tekitava laengu kaudu Potensiaal Pinge on potensiaalide vahe [V] Kondensaatori mahutuvus [F] ; Voolutugevs [A] Ohmi seadus vooluringi osa kohta Tarbijate jadaühendus
10. Mida näitab sulmamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg kristalliste aine sulamiseks. Tähis lambda, ühik 1 J kg 11. Aine sulatamiseks kuluva ja tahkumise eralduva soojuhulga arvutamine? Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine? Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13. Aines aurustamisesks kuluva ja kondnendseerumise eralduva soojushulga arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida näitab aurustamissoojus? Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või kondendseerumiseks jääval temperatuuril. Tähis L, ühik 1 J kg 15. Mis on keemine? Keemine on vedeliku aurumine koge vedeliku ulatuses. 16. Mis on sublimeerumine? Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks 17. Mis on härmatumine
2 K · Indium - 3.4 K · Tin - 3.7 K · Mercury - 4.2 K · Lead - 7.2 K · Niobium - 9.3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö · Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk · Q = I2Rt (Joule`i-Lenzi seadus) Q soojuhulk, I voolutugevus, R takistus, t aeg Elektrimootori puhul: A = Am+ Q A kogutöö Am mehaaniline töö Elektrivoolu võimsus · Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektri vool elektriseadme töötamisel ajaühikus. · Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2 U A = IUt = I Rt = 2 t R
Kuna töö on võrdeline rakendatava jõuga, siis suurema jõu rakendamisel tehakse rohkem tööd ning ajaühiku kohta saadav võimsus on suurem. Võimsuse ühik Võimsuse ühik on watt (W). Üks watt on selline võimsus, kus ühe sekundi (1s) jooksul tehakse tööd üks dzaul (1J). Nimetuse on watt saanud James Watti (17361819) järgi. JouleLenzi seadus Joule leiutatud kalorimeetri abil saadi katseliselt (empiiriliselt) seos mida nimetatakse JouleLenzi seaduseks: Q eralduv soojuhulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takitus () t aeg (s) JouleLenzi seadus näitab juhti läbiva voolu tõttu juhi soojenemisel eralduvat soojushulka. Kuna selle soojuse eraldamiseks on vaja teha tööd, siis on see töö võrdne eralduva soojushulgaga. Seda arvesse võttes ning kasutades JouleLenzi seadust ja võimsuse definitsiooni, saame tulemuseks juba varem toodud valemi: Valem näitab võimsuse, pinge ja voolutugevuse omavahelist sõlutvust.
Isotermne protsess - ei muutu to ja ideaalse gaasi rõhk on pöördvõrdeline ruumalaga p1/p2=V2/V1 selle protsessi käigus ei muutu keha temperatuur, järelikult ei muutu ka keha siseenergia ja gaas saab tööd teha kogu talle antud soojushulga arvel (A=Q) Isobaarne protsess - ei muutu rõhk ja ideaalse ruumala on võrdeline absoluutse to V1/V2=T1/T2 selle protsessi käigus ei muutu rõhk seega peavad ruumala ja temperatuur teineteisega võrdeliselt muutuma ehk soojuhulk jaguneb gaasi paisumise töö ja siseenergia suurenemise vahel (Q=ΔU+A) Gaasi paisumisel sõltub töö: A=pΔV Isohoorne protsess - ei muutu ruumala ja ideaalse gaasi rõhk on võrdeline absoluutse to p1/p2=T1/T2 - selle protsessi käigus tööd ei tehta (A=0) 42 Mikroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet molekuli tasandil (molekulmass mo= M (molaarmass)/ NA (avagadro arv = 6,02*10-23) (molekulmass, kiirus, konsentratsioon (n) )
Faasisiire e faasi üleminek, on aine üleminek ühest faasist teise. 27. Aururõhk, aurustumissoojus, sulamissoojus. Aurustumine on vedela faasi üleminek gaasiliseks, energia neeldub. Aine faasi aururõhk on rõhk, mida avaldab selle kondenseeritud faasiga (dünaamilises)tasakaalus olev aur. Kerge aururõhuga vedelikke nim lenduvateks. Kõrgemal temp on molekulil rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. Aurustumissoojus – soojuhulk, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et ta muutuks auruks. Väheneb temp tõustes, kaob aine kriitilisel temperatuuril. Sulamissoojus – näitab aine sulamiseks vajatava energia hulka. 28. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedel => gaasiline Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus
2 Liikuva laengu väli, Biot',-Savart',- .Joule´i-Lenzi seadus- Juhis eralduva Laplace'i seadus soojuse hulk on võrdeline tema takistusega ,voolutugevuse ruudu ja ajaga. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja Q = RI2 t magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline Q - eralduv soojuhulk (J) vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja I - voolutugevus (A) suund on risti nii vooluelemendi kui ka R - juhi takitus () väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega; suuna määrab (parema käe) kruvi t - aeg (s) reegel. 3. Magnetväli Parema käe ehk kruvi reegel:
annaabi.ee 
