arvutusteks vajalikud katla tööd iseloomustavad parameetrid. Töömahukaim sisuline tegevus katse ajal on katla välispiirete eri osade temperatuuri määramine. Kütusekulu määrati vähemalt kord katse vältel. Katseandmete töötlus: Vedelkütuse kulu S L k 0,00402 0,2 840,08 B = kg / s B = = 0,000594kg / s 1137 Otsene soojubilanss V p p (hvv - hsv ) k = ( 0,647 / 3600) 840,08 (299,6 - 197,76) 100% = 71,18% k = 100% BQk 0,0006 42,82 1000 q2 lahkuvgaasi koostise ja temperatuuri järgi q 2 = 0,01Z (t l . g - t ruum )% q 2 = 0,01 0,99 (114,11 - 18,01) = 0,95% -0,8815
tulnud ja ära läinud kiirgusvoogude vahe. Aluspinna albeedo sõltub maapinna omadustest. Keskmine albeedo talvel on 60% ja suvel 20-25 %. Veekogude albeedo on keskmiselt 7%, ekvaatorilähedastel ookeanidel 5%, polaaraladel 10-14%. 31.Kiirgusbilansi elemendid. B=Bk+Bl=S`+D-Rq+EØ-E-Re , kus S`= päikese otsekiirgus maapinnale D= päiksese hajuskiirgus Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus EØ= atmosfääri vastuskiirgus E= aluspinna kiirgus Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus 32.Maapinna soojubilanss, soojusbilansi võrrand ja komponendid. Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt maapinna soojusbilanss on kokkuvõttes 0. B+P+M+V=0 Soojusbilansi komponendid: B- maapinna kiirgusbilanss P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest M- turbulentne soojusvoog õhku või õhust maapinnale V- auramiseks kulunud või kondensatsioonil vabanenud soojus 33.Veekogude mõju mikrokliimale. Veekogude pinnatemperatuur on aasta keskmisena üldiselt maismaa temperatuurist veidi
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
E = aluspinna kiirgus levikupiir umbes Kunda meridiaanil. liikudes sulgeb kolmanda nn. Polaarse Ilm tsüklonis ja antitsüklonis. Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus Jääolud sõltuvad otseselt tsirkulatsiooni. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired Maapinna soojubilanss, soojusbilansi veetemperatuurist. Merevee Üldine tsirkulatsioon ühtlustab Maa õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes võrrand ja komponendid. külmumispunkt on Läänemeres 0,4 erinevate võõtmete temperatuure. õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab Energia juurdevool maapinnale on alati kraadi
annaabi.ee 
