ühelt aineosakeselt teisele. Ahi-infravalgus(infrapunakiirgus) konvektsioon *energia levimine gaasi või vedelikku voolude liikumise teel. õhumass, hoovus, tuul, veeringlus. Seaduspärasused E1 = E2 Q1 = Q2 ära antav en. Saadav en. Saadav saadav en. hulk. hulk. soojushulk. hulk. soojeneva keha siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahtuva keha siseenergia.
vähendada. Tasakaaluasendi nihutamine: 1) Lähteaine kontsentratsiooni tõstmisel nihkub tasakaaluasend saaduste suunas. - nt: Kui lisada N reaktsioonis N + 3H 2NH tekib rohkem amoniaaki(NH) 2) Lähteaine kontsentratsiooni alandamisel nihkub tasakaaluasend lähtaine suunas 3) Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaaluasend endotermilise (külmeneva) reaktsiooni suunas 4) Temperatuuri alandamisel nihkub tasakaaluasend eksotermilise (soojeneva) reaktsiooni suunas - pärisuunas on endotermiline reaktsioon - vastassuunas on eksotermiline reaktsioon 5) Rõhu tõstmisel nihkub tasakaaluasend väiksema gaasi sisaldusega suunas. - nt: reaktsioonis N + 3H 2NH liigub NH suunas kuna kordajaid vaadates on seal vähem gaasi Ainete lahustumisprotsess Ioonkristall HO molekul(polaarne) Looduses kehtib väga lihtne printsiip ehk sarnased tõmbuvad nt: tõmbuvad väga
hoiumahutite kõrgeimad rõhud on 7 baari juures. Kuna kasutatavad rõhud on suhteliselt madalad, siis ei saa ka mõlema LNG-hoiumahuti üheaegne vigastus tekitada märkimisväärset plahvatust. Aurupilve teke ja süttimine Kui krüogeenne aine pääseb kontrollitud temperatuuriga hoiumahutist välja, hakkab ta aurustuma ja tema olek muutub vedelast taas gaasiliseks. Algselt on tekkiv gaas ümbritsevast õhust külmem ja raskem ning see tekitab soojeneva vedeliku lombi kohale udutaolise moodustise ehk aurupilve. Aurupilv hakkab õhuvoolude kaasabil nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas liikuma ning võib enne täielikku atmosfääris haihtumist ulatuda vedelikulombist üsna kaugele. Aurupilve kokkupuude süüteallikaga põhjustab selle süttimise. Allikad 1) Lastikäsitlus, 2003, Tallinn, Rein Loodla 2) Wikipedia.merendus 3) http://jetgas.ee/lng-kasutamine/meretransport
juhul. (Nirgi, 2001) Neutraalne kihistumine esineb tavaliselt tugeva tuule ja pilves taevaga. Seda esineb Eesti kliimas sageli, eriti sügisel. Pilved ei lase päeval pinnal soojeneda ega öösel jahtuda. Lisaks segab veel tugev tuul õhukihid läbi, takistades nii stabiilse kui ka labiilse kihistuse teket. Neutraalses atmosfääris seguneb saaste aeglasemalt, aga enamasti hajutab seda piisavalt tugev tuul. (Nirgi, 2001) Olulised on veel kaks erijuhtu. Inversioon ehk ülespoole soojeneva õhuga kiht võib alata mõnekümne meeti kõrguselt maapinnast, selle all on neutraalne kihistus. Selline olukord esineb sageli talvel. Siis segunevad kõik inversioonikihist allpool õhku paisatud saasteained hästi. Inversioonikihti need ei läbi, vaid jäävad maapinna lähedale. Erinevus inversioonist otse maapinnal seisneb selles, et liiklussaaste mõju on väiksem, kuid näiteks väikekatlamajad mõjuvad seda tugevamalt. Teisel juhul võib olla õhuke inversioonikiht
annaabi.ee 
