Mille järgi eristada Saksa veine? 19. sajandil hinnati Saksa valgeid veine samaväärselt Bordeaux' tipptegijatega. Kuid selle ilusa aja rikkusid suured sõjad ja hilisem Liebfraumilchi buum. Viinamarjad sattusid tänasele Saksa pinnale Rooma impeeriumi aegu, mil roomlased sõjaväele linnakuid rajades ka söödava ja joodava peale mõtlesid. See kõik toimus esimese aastatuhande algul. Kuna Saksamaa asub liigagi põhjas, siis on kliima soojenemised kas hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust. Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks. Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%) Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid (Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein)
nakkushaiguse, mille tagajärjel nad lõpuks välja surid. Mõned arvavad, et nad ei surnudki välja vaid sulandusid kromanjoonlastesse. Kuna kromanjoonlaste geenid olid paremad, siis looduslik valik andis just need järglastele edasi, mitte aga neandertallaste omi. Hilispaleoliitikum u 40 00010 000 a tagasi Nüüdisinimene e Homo sapiens sapiensi. Hilispaleoliitikumis oli ilm endiselt külm jätkus jääaeg. Selles esinesid küll mõningad soojenemised, ent üldiselt oli siiski karm. Perioodile on lisaks uuele arenenumale inimtüübile iseloomulik ka arenenum küttimisviis, arenenumad tööriistad ja muutused vaimses elus. Homo sapiens sapiens´i moodne vorm ilmus esmakordselt u 195 000 a tagasi, st juba varapaleoliitikumis. Arvatakse, et tema, nagu ka neandertallase eellaseks oli Homo erectus. Nüüdisinimese keskmine ajumaht on u 1350cm³, otsmik tõuseb järsult ning
annaabi.ee 
