• soojendus; • aeroobne osa; • aeroobne jahtumine; • lihastreening ehk jõuharjutused; • venitused ehk stretching. SOOJENDUSOSA. Pikkus kuni 10 minutit. Eesmärgiks on lihtsate sammude ja liikumiste abil valmistada keha ette eelseisvaks kehaliseks koormuseks. Sellega aktiveeritakse kõiki olulisi funktsionaalseid süsteeme – kesknärvisüsteemi, lihas- , hingamis- ja vereringesüsteemi ning ainevahetust. Soojendusosas kasutatavad harjutused on lihtsamad, rahulikumas tempos ning mõõduka amplituudiga. Liikumised tuleb valida sellised, mis on jõukohased kõigile tunnis osalejatele. Soojenduse ajal toimuvad kehas füsioloogilised muutused: • lihaste ja kogu keha temperatuuri tõus 1–2º võrra, mis saavutatakse arteriaalse vere juhtimisega töötavatesse lihastesse ning mille kindlaks tunnuseks on higierituse teke;
· korduste lõppedes on tunda kerget väsimust (ei treenita krambini). Lihastreeningus kasutatavate abivahenditega (hantlid, kummilindid, randmeraskused, jõukangid, stepp-pingid jne) saab liigutustele anda lisakoormust ning sellega vältida liigselt suuri korduste arvu. Raskuste kasutamisega on võimalik liigutusi paremini tunnetada, eriti algajate puhul, ning samas muuta tunde ka huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Raskusi ei kasutata kunagi soojendusosas! Raskuste valikul pidada silmas treeningu eesmärki kas sooviks on lihasmassi kasvatamine või vähendamine. Lihasmassi kasvatamiseks treenida suuremate raskustega ning sooritada harjutused aeglasemas tempos ja väikese korduste arvuga. Lihasmassi 24 vähendajad peaksid harjutama kergemate raskustega kiiremas tempos ning suurema korduste arvuga
annaabi.ee 
