ei ole võimalik vahele jätta. Eriti oluline on soojendusosa inimestele, kes igapäevaselt ei kasuta peaaegu üldse oma keha. (Warren, 2008) Tunni soojendusosa peaks terapeudile andma võimaluse tutvuda grupis olevate inimestega ning eelkõige nende võimetega. See on vajalik, et üldse oleks võimalik ülejäänud tundi läbi viia, sest selle abil on aru saada, kas inimesed saavad aru käsklustest, tunnevad paremat ja vasakut, naeravad terapeudi naljade üle jpm. (Warren, 2008) Soojendusosale järgneb eesmärgi arendus. Need on liikumised ja tegevused, mis aitavad meid lähemale nii käesoleva tunni eesmärgile, kui ka sellele eesmärgile, mis on seatud pikaajaliseks saavutamiseks. Selles osas on oluline leida võimalus inimese avamiseks. Head terapeuti iseloomustab väga suur harjutuste pagas, et ta suudaks igas olukorras leida mingisuguse lahenduse. Eesmärgi poole töötamise osas võib tihti tulla ette sünkroniseeritud liikumisi ning grupi rütmi tekkimist
lihastesse ning mille kindlaks tunnuseks on higierituse teke; • lihaste soojenedes suureneb nende elastsus, tänu millele on võimalik sooritada suurema ulatusega liigutusi – lihased ja kõõlused reageerivad pingutusele paremini; • vereringe lihastes aktiveerub – tõuseb pulss ja vererõhk, mis toob lihastesse enam toitaineid ja hapnikku, ning paraneb jääkainete eemaldamine organismist; • hapnikukulutus lihastes suureneb; • kiireneb energiavahetus ja närviimpulsside edasikanne. Soojendusosale sobivad liikumised: Marss, kõnd, põlve- ja sääretõsted, samm kõrvale juurde, ristsamm, keharaskuse ülekandmine jalalt jalale jne. Jalgade tööle lisatakse õlatõsted ja -ringid, käte sirutused, ringid ja hood, sõudmis- ja ujumisliigutused, ülakeha liikumised (rindkere sirutamine ja kumerdamine) jne. Soovitav oleks vältida pidevat käte liikumist ülalpool õlavööd, mis koormab liigselt õla ja kaela piirkonda. Soojendusosas
annaabi.ee 
