Treeningu intensiivistamisel on soovitav muuta vaid 1 tegurit korraga. Ei ole otstarbekas järsult suurendada harjutuse kestust ning samaaegselt vähendada puhkepauside kestust. Korduste arv, harjutuste iseloom ja raskus ning puhkeintervallid olenevad treeningu ülesannetest. 6 VENITUSHARJUTUSED JA NENDE SOORITAMISE SPETSIIFIKA Venitusi sooritatakse tunni algusosas pärast soojendusjooksu ning tunni lõpuosas. Samuti on soovitatav sooritada venitusharjutusi ka jõutreeningul erinevate harjutuste vahel. Korralikult venitatud lihas taastub kiiremini järgmiseks treeninguks ning on elastsem ja ei muutu valusaks. Pole tähtis, kas sooritada ühte harjutust 2-3 korda või teha järjestiku 2-3 ringi kõik harjutused läbi. Eristatakse 2 liiki painduvust: a) PASSIIVNE PAINDUVUS painduvus või liigeste liikuvus, mis
jõuharjutusi kogu kehale. Vaatamata karmidele välis- ja sisetingimustele, täitis laager oma eesmärgi ja pani hea aluse algavale võistlushooajale. Veebruar - märts Algas murdmaajooksu ettevalmistav treening ning ühtlasi ka ettevalmistus suviseks võistlusperioodiks. Soojendusjooksud hakkasid olema väljas (1-3 km). Esialgu kord 14 nädalas väljas, kahe nädala pärast kaks korda väljas ning kuu lõpus joosti õues juba kolm korda nädalas soojendusjooksu. Lisaks pikkadele soojendusjooksudele hakkas treening sisaldama ka pikemat järjestikust jooksmist (Kose Gümnaasiumi võimlas järjest jooksmist 20 sek, puhkus, 30 sek, puhkus, 40-50 sek). Peale jooksmise oli rõhk ka jõuharjutustel. Palju harjutusi kerele ja reitele oma keharaskusega ning lisaraskustega (topispall, ketas). Kehalised katsed aprillis 05.04.2016 Uued kehalised katsed 15 3. TULEMUSED
annaabi.ee 
