vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks Vaimne keskendumine treeninguks
hapnikuga. Soojendusharjutuste eesmärgiks on tõsta kehatemperatuuri 1-2 kraadi võrra. Juhul kui vereringlus on väga aeglane soovitatakse katsetada ka enne treeningut sooja dussi all käimist. Kui vereringesüsteem aktiveeritud ja ka liigesed ning lihased treeninguks ettevalmistatud, pead treeningul palju kauem vastu. Kindlasti on oluline ka venitamine, kuid see ei asenda täies mahus korralikku soojendust. Soojendamisharjutused Pea meeles! Enne konkreetsete soojendusharjutustega alustamist, on alati soovitav kõndida või sörkida kuni 5 minutit, mis valmistab keha harjutusteks ette. Soojendusharjutuste puhul on põhimõtteks see, et alustatakse nö. ühest keha otsast. Kas siis peast/kaelast või pöidadest ja liigutakse järjekorras teise keha otsa. Harjutusi tee 4-5 kordusega. Kuna soojendus on ettevalmistav protsess, siis tuleks alustades vältida teravaid liigutusi või maksimaalseid pingutusi. Harjutusd: · Kael
millal tund toimub ja rääkinud sellest, milliseid tegevusi võiks tunnis olla, panime paika ka täpsema tunnikava. Enne tunni algust käisime mängudeks vajalikke asju: palle, torbikuid jne võtmas. Võistluste jaoks kasutasime väikeseid rõngaid, kõndimistorbikuid ja palliga tasakaalu harjutava mänguasja. 1.4. Tunni läbiviimine Viisime läbi kehalise kasvatuse tunni 4. detsembril teise tunni ajal 2.d klassiga. Esialgu tutvustasime ennast ning jätkasime soojendusharjutustega. Peale soojendust otsustasime alustada mänguga „Must ja valge“, et lasta õpilastel harjuda kiirema tempoga. Seejärel paigutasime lapsed kolonnidesse ja alustasime teatejooksuga, näidates neile ette, kuidas erinevaid takistusi läbida. Teatevõistluseid tegime lihtsalt jooksmisega, pallidega, rõngastega ja kõndimistorbikutega. Pärast teatevõistluseid tutvustasime neile mängu, kus peab kiirelt palli üle pea või siis jalge vahelt taga olevale inimesele edasi andma
kergematel juhtudel. Venitusharjutused vähendavad lihaspinget ja aitavad parandada liigeste liikuvust. Sellega saab ära hoida lihasevalusid ja ennetada vigastusi. 3 Ülemäärane lihaspinge tekitabki lülisamba muutusi, näiteks lülivaheketta purunemise, millest tekivad valud. Venitusharjutusi tuleb teha oskuslikult ja need füsioterapeudi juures ära õppida. Kindlasti ei või hakata jäiga seljaga rippuma enne tuleb lihaspinged soojendusharjutustega maha võtta. Võib määrida soojendava geeliga või soojendada soojenduskotiga. Rippumise asjus tuleb küsida kindlasti arstilt nõu. Kroonilise seljavalu puhul võib lõõgastuseks kasutada ka massaazi, kuid ravivõimlemist see ei asenda. Kui on oskuslik massöör, võib ta lihaspingeid seljas vähendada. Massaaz on hea selleks korraks parandab verevarustust, kuid ei tekita pikaajalist raviefekti. Korrapäraselt võimeldes aga muutuvad lihased elastsemaks, et paremini liigutusi sooritada
annaabi.ee 
