Retsensioon - Dub fx 1.Septembril toimus Rock Cafe-s Dub FX-i kontsert. Esinejateks olid Mr Woodnote (soojendusesineja) ja Dub FX ise. Dub FX on tänavamuusik Melbournest, Austraaliast. Tema kaubamärgiks on see, et ta ei kasuta oma esinemistel mingeid pille ega saadet, vaid kasutab ainult oma häält. Ta kasutab selleks ühte aparaati, mis salvestab need klipid ja jätab need kordama. Niimoodi valmistab ta enda laulule ka ise saate ja laulab sinna peale. Ta muusikastiil on hip-hop, reggae ja drum&bass. Ta sõber Mr Woodnote kasutab sama aparaati ja on ka tänavamuusik, aga lisaks
Retsensioon kontsert Alexander Rybak "Fairytales" Minu parim kontsertelamus leidis aset 8. märtsil 2010 Nokia Kontserdimajas, kus esines 2009. aasta Eurovisiooni võitja Alexander Rybak oma kontserttuuriga "Fairytales". Kontsert algas kell 19:00, kui astus lavale soojendusesineja Ott Lepland, kes esitas oma tuntumaid lugusid, nagu "Otsides ma pean su jälle leidma" ja "I Will Talk And Hollywood Will Listen". Kell kaheksa tuli rahva ette Alexander Rybak, kes esines kuni kella veerand kümneni. Konterdi teemaks oli artisti suvel ilmunud album "Fairytales". Ka lavaline kujundus oli vastavalt sellele tehtud. Rybaki peamiseks stiiliks on pop/folk ja sellises stiilis olid ka kontserdil esitatud lood. Norra artist
Ausalt õeldes minu meelest see oli halb valik soojendusesinejaks. Teisena esines Soome bänd LCDMF, mina ei saanud ausalt õeldes sellest bändist mitte midagi aru, aga ta oli minu arvates parem kui Iris, kuna nad tegid huvitavat muusikat. Kolmandaks esines Von Herzen Brothers, nendest olin ma enne ka kuulnud ja nad olid täitsa head. Laulsid hästi ja oli väga tore seltskond. Kahjuks ma ei tea nende ühtegi laulu, kuna pole selle bändiga eriti kursis. Kui viimane soojendusesineja lõpetas siis tuli umbes pool tundi oodata. Kõik olid nii elevil juba, et millal siis peaesineja tuleb. Rahvast oli palju, ma pole kunagi niipalju rahvast kontserdil näinud, ilmselgelt oli hea bänd mille pärast kontserdile minna. Palju oli ka külalisi naabermaadest. Lõpuks tuligi lavale 30 Seconds to Mars, kõik olid väga õnnelikud. Jared Leto suhtes publikuga väga vabalt ja oli väga huvitav isiksus. Pealegi ta andis hea kontserdi selle kohta, et eelmises linnas kus ta
muusikastiili. Traditsiooniliselt on selles zanris olevad lood aeglase, sujuva ja õõtsumapaneva rütmiga (90-160 lööki minutis). Nagu juba eelpool sai mainitud, toimus kontsert The Moon'is mis oli väljanägemiselt ja ülesehituselt ääretult sarnane Tallinnas asuva Saku Suurhalliga või Rock Cafe'ga . Uksed kontserdile avati kell 21 ja kontsert algas tund aega pärast uste avamist . Kontserdi juures oli huvitav see, et Skrillexil puudus soojendusesineja. Sellist kontserdi ülesehitust nagu Skrillex kasutas, pole ma varem kohanud. Lühidalt ja kokkuvõtvalt öeldes nägi kontserdi ülesehitus välja järgnev: paar kiiremat lugu, et rahvas kaasa elama panna, sellele järgnesid paarkümmend groovisemat lugu ja lõpuks kümmekond kiiremat lugu, et kuulajaid veelgi enam ergutada. Kõige selgemalt on kõigist esitatud lugudest kindlasti meeles Levels, Jump Back, Watch Out, My Name Is Skrillex, Still Gettin' It, Crush On You ja Midnight Run
Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000nda aasta suvel plaadiks, mille annab välja Hyperrecords, ainuke, kes riskida julgeb. Plaat tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock üllitiseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). o 2001. aasta suvel võidab Dagö Pärnus "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia, sügisel on Tallinnas Jethro Tulli soojendusesineja. o 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Helirezissöör ja muusik Kristo Kotkasest saab Dagö "nähtamatu liige". Suvel ilmub album "Toiduklubi", mille alusel tunnistati Dagö "Aasta ansambliks". Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. o 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub kolmas album "Hiired Tuules", mis valitakse taas aasta parimaks bändialbumiks. Trummariks tuleb Petteri Hasa.
annaabi.ee 
