Erinevate ainete valguskiirguse neeldumist uurides avastas ta, et mõningad gaasid, täpsemalt süsinikdioksiid ja veeaur, neelavad eriti intensiivselt infrapunakiirgust. Mida laiem on see valgusspektri osa, mille kiirgust mingi kasvuhoonegaas neelab, seda suuremat soojenemist ta põhjustab.Et kasvuhoonegaaside allikaid üldistada ning adekvaatselt võrrelda erinevate allikate mõju atmosfääri soojenemisele, on kasutusele võetud mõiste soojendamispotensiaal (inglisekeelsest väljendist global warming potential). Et erinevate gaaside eluaeg atmosfääris ning võime infrapunakiirgust neelata on erinev, siis on nende võrdlemine sageli tülikas. Siin tuleb appi matemaatika, mille abil on lihtne välja arvutada iga konkreetse gaasi panus globaalsesse soojenemisse. 6 KOKKUVOTE
taime üldine kasvutempo ning saagikus. Kliimateadlaste jaoks on oluline asjaolu, et osoonikahjustused vähendavad taimede süsinikdioksiidi tarbimist, suurendades seeläbi süsinikdioksiidi kontsentratsiooni atmosfääris. Teised gaasid Lisaks eelnimetatuile on atmosfääris väga väike hulk ülitugeva kasvuhooneefektiga ühendeid. Nende hulka kuuluvad osooni hävitava toimega ning väga pika eluajaga freoonid. Lisaks nendele on ka teisi marginaalseid gaase, mille soojendamispotensiaal võib olla tuhandeid kordi suurem kui süsinikdioksiidil. 5 3. Loodus ja süsihappegaas Süsihappegaasi suurem kontsentratsioon atmosfääris teeb süsiniku kättesaamise õhust maismaal ja ookeanides elavate fotosünteesivate organismide jaoks lihtsamaks. See küll soodustab taimekasvu, kuid ainult nii kaua kuni leidub piisavalt palju teisi toitaineid nagu lämmastikku
annaabi.ee 
