Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele. Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju. 3) mata-lühend - väljendab tegevuse mitte toimumist. Nt. Pikemalt mõtlemata tegin ahju tule. 4) maks-lühend - välejdab otstarvet. Nt. Tuld oli vaja soojendamaks külmaks läinud tuba. 5) v-/tav-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Hubaselt soojust kiirgav kamin lõik rahuliku meeleolu. 6) vat-lühend - väljendab tegevuse viisi. Nt. Läbi une kuulsin veel hunte metsas ulguvat. 7) Absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi Nt. Koer puges, saba jalge vahel, voodi alla.
Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele. Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju. 3) mata-lühend - väljendab tegevuse mitte toimumist. Nt. Pikemalt mõtlemata tegin ahju tule. 4) maks-lühend - välejdab otstarvet. Nt. Tuld oli vaja soojendamaks külmaks läinud tuba. 5) v-/tav-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Hubaselt soojust kiirgav kamin lõik rahuliku meeleolu. 6) vat-lühend - väljendab tegevuse viisi. Nt. Läbi une kuulsin veel hunte metsas ulguvat. 7) Absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi Nt. Koer puges, saba jalge vahel, voodi alla.
Ohustatud looma- ja taimeliigid on kantud häbiväärsesse Punasesse Raamatusse, kuna nad on ohustatud. Ohutajaks on aga taas inimene ise! Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, kannataks automaatselt ka toiduahel. Kui mõnd liiki toiduahelas on ülekaalus, oleks loodus tasakaalust väljas ning tekiskid mitmed probleemid. Seesuguseid näiteid on inimkonna senisest tegevusest palju. Loodusest saame nii meie kui ka teised organismid kõik eluks vajaliku: alates päikesest enda soojendamaks ja ümbruse valgustamiseks, õhust hingamiseks ning rääkimata toidust ja kaitsest. Looduse saastamine ei mõju halvasti mitte üksnes otseselt loomadele ja taimedele, vaid ka kogu kliimale ning läbi selle omakorda kogu loodusele. Meeletu taastumatute kütuste põletamine kasvõi sõidukite sisepõlemismootorites on viinud kaunis tõenäosemaks muutuva teooriani kliima globaalsest soojenemisest. Samas aga neis kohtades, kus põlised asukad pole
annaabi.ee 
