intensiivistunud kõrbestumine,tänu millele on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Lisaks veel süsiniku lisandumine aktiivsesse aineringesse,tänu soode kuivendamisel ja sooturba ulatusliku lagundamisele Aineringesse võib lisanduda süsiniku veel fossiilsete kütuste põletamise teel. Tõusnud on veel teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, nagu näiteks: Metaan, Lämmastikoksiidid ja freoonid. Globaase soojemine tagajärjed võivad olla nii positiivsed, kui ka negatiivsed. Positiivsed,siis kui näiteks jää sulab,siis see annab võimaluse tegeleda paremini põllumajandusega,tööstusliku kalapüügiga,hüdroelektri kasutamisega. lisaks lühiajaliselt vähenevad ka küttearved,turismihooaeg pikeneb. Globaalse soojenemisel on häid positiivseid pooli,kuid see,mida põhjustab see loodusele,loodamadele ja elanikele on väga laastav ja halvati mõjuv. Kuigi see muutus tundub olevat vähene(kraadidena)
aga võrreldes möödunuga kümneid kordi kiiremini ning seda seoses inimese maale ilmumisega. 7 Meie igapäeva elu juures on taimed elutähtsad peaaegu igast aspektist vaadatuna.Taimest saame toitu, ravimeid, riideid, kütust ja õhku, mida hingame. Paljud loomaliigid on samuti otseselt sõltuvad taimedest. Taimed on oluline koostisosa ökosüsteemis ja võtme tähtsusega planeet Maa süsteemis. (Murphy 2008: 1) Kliima soojemine, rahvastiku kasv ja teised globaalsed surved bioloogilisele mitmekesisusele jätkuvad. Rohkem ja rohkem liike vajavad märkimisväärset juurdekasvu ellu jäämiseks. Võttes prioriteediks liigid ökoloogilise funktsiooni, evolutsiooni ajaloo või mõne teise kriteeriumi ees, mis aitab vormida kaitse strateegiaid. (Nijhuis, Michelle 2012) Vastupidiselt loomadele ei saa taimed asukohta vahetada kui nende looduslik elupaik on hävitatud, see aga suurendab ohtu väljasurra
o Mandri-Eesti siseosades mere mõju muutub tühiseks o Rannikul on palju sagedamini torme, tuul tugevam o Sademete ümberjaotumine rannikul igasugune positiivse pinnavormi vastu põrkavad õhumassid Merelise ja mandrilise kliima tunnused · Rannikul on õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud palju väiksem kui sisemaal, aasta keskmine õhutemperatuur kõrgem · Rannikul esineb terminiline inerts, s.t. soojemine on kevadel ja jahtumine sügisel aeglasem · Rannikul venivad kevad ja sügis pikemaks · Sisemaal on sademete maksimum tavaliselt suvel, rannikul ja mere kohal aga sügisel või isegi talvel Reljeefi mõju kliimale · Skandinaavia mäestiku kaudne mõju osa sademetest sajab Skandinaavia mäestiku lääneosas, mis on meile sobivam, niiskus ei jõua meieni. Piisavalt kõrge, et suunata õhumasse
annaabi.ee 
