Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: Kuumaverelisteks, külmaverelisteks, soojaverelisteks. Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu: Inglise täisvereline ratsahobune, Araabia täisvereline ratsahobune Ratsaspordialad: Takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltizeerimine Traavivõidusõit Polo Ratsajaht. Hobune oma paljude liikidega, nagu me neid tänapäeval tunneme, on lõpmatul pika evolutsiooni tulemus. Vanim teadaolev honuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat
tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune) Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse: o Kohalikud e aborigeensed tõud o Parandatud e üleminekutõud o Kasvanduse e kultuurtõud Middendorfi järgi jaot: o Sammuhobused o Kiirushobused Samal ajal jaot hobused Lääne-Euroopas külmaverelisteks ja soojaverelisteks Tõud võib jagada ka: o Ratsahobused need omakorda jagatakse täisverelisteks ja poolverelisteks. Täisvereliste puhul kasutatakse aretuses ainult sama tõu hobuseid, neid, kelle vanemad on tõuraamatus. Poolvereliste puhul kasutatakse 3...4 põlvkonna tagant täisverelisi tõuge. o Ratsarakkehobused o Traavlid o Universaalsed tõud o Poolraskeveohobused o Raskeveohobused o Ponid 5
annaabi.ee 
