- Meterioloogised tegurid, välisõhu ekstreemseim madalaim temp. - Max lubatud temp-i lang. Hoone soojuslik ajakontstant iseloomustab hoone soojus akumulatsiooni võimet. Ajakonstantide järgi jagatakse kõik hooned 3-e gruppi: - Madala soojuspüsivusega hooned v = 40...100h - Keskmise soojuspüsivusega hooned v =100...200h - Kõrge soojuspüsivusega hooned v = 200...h Hoones olemas ka soojatarbevee koormus. Sooja tarbvee ette valmistamine võib toimuda kas siis keskse soojus varustus süsteemi ehk kaugkütte alusel. Võib toota ka kohalike energia allikatega.Sooja tarbevett toodetakse soojusvahetis. Praegu kasutatakse kinniseid aga vanasti kastutati lahtiseid. Sinna tuli kaugkütte võrgu vesi. Kinnise puhul kaugkütte vesi sinna ei satu.Normide järgi peale voolu temp peab olema 55 kraadi. (vahelt puudu) Kütteliigid *Energia kandja järgi.
· Võimalus elektri ja soojuse koostootmiseks. Sellega hoitakse kokku kütust. · Võimalus pidevalt uuendada tehnoloogiat. Hoonete soojus tarbimine ja selle vajadus. Kaugkütte süsteemide projekteerimisel ja käitamisel on vaja tead kõikide tarbijate tarbitav soojus. Kaugkütte ettvõtjaid huvitab max võimsus külmail perioodil ja ka teatud aja vältel. Tarbijad: eraiskud, asutused jne. Elamutes, koolides, lasteaedades jne kasut soojust: · Kütteks · Soojatarbevee tootmiseks · Ventilatsiooni õhu soendamiseks Kõik need määravad ära summaarse soojuskoormuse. Küttesoojusvarustus koormuse saab välja arvutad välispiirete soojus kadude arvutamise puhul ja muul viisil. Soojus varustus koormus sõltub välistemp, liikumise kiirusest ja suunast, hoone asendit ilmakaarte suhtes, päikese infektiivsusest, köetavate ruumida nõutavast temp, välis piirete soojus ja tuule pidavusest, tarbijate suhtumisest soojuse
annaabi.ee 
