ei arvestata ääretingimuste (temperatuuri või niiskuse) pideva muutumisega. Meetod ei arvesta materjalide hügroskoopsust e. niiskusmahtuvust, ega soojusmahtuvust. Ei arvestata tuulega, vihmaga, päikesega. Konvektsiooni ja kapillaarset liikumist ei arvestata. Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale tõuseb tuuletõkke- plaadi sisepinna niiskustase. Tuuletõkkeplaat peab olema hea niiskusjuhtivuse ja soojatakistusega. Pressitud mineraalvillast tuuletõkkeplaatide sisepinna suhteline niiskus jääb väiksemaks, kui samadel tingimustel kasutatavatel puidkiudplaat- või kipsplaat tuuletõketel. 28. Hoonepiirete õhupidavus: hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine, õhulekkeearv, nõuded hoonepiirete õhupidavusele, hoonepiirete õhupidavus mõjud, õhurõhkude erinevus kahel pool hoone piiret (temperatuuride erinevus, tuul, ventilatsioon), nõuded õhutõkkele
Kinnine õhkvahe on parem soojavoolu takistaja kui lahtine. Piirde välispinna juures toimib sundtsirkulatsioon, mille mtekitab tuul. Arvutustes kasutatakse keskmisi tuulekiirusi. Soojavoolu korral läbi piirde võib tekkida külmasild. See tekib kohtades, kus soojustus on nõrgenenud ja soojakaod suurenevad 101. Kuidas toimub piirde soojatakistuse arvutus? Soojavoolu arvutus läbi piirde: Piirde omadus on takistada soojavoolu ja piirde soojapidavust iseloomustatakse nn soojatakistusega. Piirde soojatakistus Rt näitab aega tundides, mis kulub 1,16W sooja voolamiseks läbi seina 1 m2, kui õhutemperatuuride vahe on 1oC(K). d m 2o C Soojatakistus arvutatakse valemiga: R = W d -materjalikihi paksus [m] -materjali sooja-erijuhtivus Piirde soojatakistus: on kihtide soojatakistuste summa: m 2o C
annaabi.ee 
