sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik
Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USAs viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja ja LõunaAmeerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Kasutamine kulinaarias Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja
millest rajatakse nn. seenepeenrad. Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati koostis(%) Vesi 94 % Valgud 0,8 % Süsivesikud 2,9 % Rasvad 0,4 % Kiudained 0,8% Mineraalained 0,6 % Vitamiinidest on B-rühma vitamiinid ja C-, E- ja K- vitamiinid. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Inimese keha võtab pidevalt vastu mitmesuguseid aineid, töötab neid ümber ja heidab taas välja. Ained on meie organismile materjal, millest toota uusi rakke, ning energiaallikas, kus elundid saavad jõudu oma tööks. Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik
üheaastase kasvuhoone taimena • Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril • Tomatid kasvatakse Euroopas kõige rohkem Itaalias (110 000 ha) • USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril. • 2012. aastal toodeti maailmas kokku 161,8 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala Tomati kasvatamine Eestis • Tomat on väga valgusnõudlik. • Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi lühike kestus. • Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. • Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80. • Sageli on tomato kasvuks soodsate päevade hulk alla 40. • Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Tomati sordid Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.
Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb Saaremaal Kagu-Eestis võrreldes 5päeva hiljemaks.Kevadel on südapäevane temp. Saaremaal keskmiselt madalam kui mujal Eestis. Samal ajal esineb suuri erinevusi Saaremaa enda piires. Maksimaalne temp. On saare siseosas suve esimesel poolel 4-6, vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu- Eestiga üle nädala, äärmises lääneosas rohkem, saare keskosas vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole. Juulikuu keskmine temp
Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb Saaremaal Kagu-Eestis võrreldes 5päeva hiljemaks.Kevadel on südapäevane temp. Saaremaal keskmiselt madalam kui mujal Eestis. Samal ajal esineb suuri erinevusi Saaremaa enda piires. Maksimaalne temp. On saare siseosas suve esimesel poolel 4-6, vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu-Eestiga üle nädala, äärmises lääneosas rohkem, saare keskosas vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole
Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb Saaremaal Kagu-Eestis võrreldes 5päeva hiljemaks.Kevadel on südapäevane temp. Saaremaal keskmiselt madalam kui mujal Eestis. Samal ajal esineb suuri erinevusi Saaremaa enda piires. Maksimaalne temp. On saare siseosas suve esimesel poolel 4-6, vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu-Eestiga üle nädala, äärmises lääneosas rohkem, saare keskosas vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole. Juulikuu keskmine temp
Tingimused on vahest eriti petlikud.Olgugi, et ilmastik tundub kergelt tabatav, ei pruugi see alati nii olla.Samuti võivad väiksemad nüansid erineda eri aastatel. Üheks süüks siin on lumekristallide moodustumise erinevused eri aastatel, mille kohta siinkohal mõned näited: - Kui lumi sajab sügisel külmumata maale, siis maa soojus tõstab tunduval lume niiskust. Seejärel ilma külmaks muutudes võivad tingimused olla tavalisest vägagi erinevad. - Pikema soojaperioodi lõpus sadav lumekiht võib jätta niiskuse pinnalumesseja toimida ise isolaatorina. Kui nüüd tuleb kiire külm ( kas või lumesaju ajal), siis tulevad erilised lumetingimused võrreldes näiteks kesktalve samade tingimustega samal õhu temperatuuril. - Nädalatepikkune külmaperiood põhjustab pinnalume kuivamise. Lumeniiskus aga ei taastu sama kiiresti kui ilma soojenemine ja seetõttu püsib lumi võrreldes tavaliste tingimustega tuntavalt kõvemana.
annaabi.ee 
