üsnagi suurt tööjõukulu. Hetkel, ilma kõiki detaile sellest asjast teadmata, ei oskagi kindlalt öelda, kas halupuudega kütmine tuleb vallale kindlasti odavam kui näiteks tunduvalt suuremat automatiseeritust võimaldav hakkepuit. Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu. Kasutatud internetiallikad: 1. Koonga valla kodulehekülg: http://www.koongavald.ee/ 2. Statistikaamet: http://www.stat.ee/ppe-51612 3. Veebientsüklopeedia Wikipedia: http://et
Tegevus: Elektrimootorite müük ja remont Fortum Termest AS Kassi 1, 12618 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.fortumtermest.ee telefon: (+372) 6678600 faks: (+372) 6678601 Firma juht: Riho Sild Tegevus: Soojusenergia tootmine - soojusenergia; soojusenergia tootmine, jaotus, müük kaugküttevõrkku ja tööstusele; kaugküte, lolkaalküte - katlamajad; katlamajade ehitamine ja hooldus - elektrimootorite remont - maagaasi müük ja jaotus -soojamajanduse outsourcing ja renoveerimine PMP OÜ Kadaka tee 1, 10621 Tallinn telefon: (+372) 6563826 Tegevus: Mootorite remont Arne Paramonovi Elektrimootorite mähkimine Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn GSM: (+372) 5150851 Tegevus: Elektrimootorite remont ja mähkimine Viru Elektrikaubandus AS Kadaka tee 38, 10621 Tallinn kodulehekülg: www.ve.ee telefon: (+372) 6509900 faks: (+372) 6509910 Analüsaatorid, Andmeside, Automaatikaseadmed, Elektrikilbid,
Turvas on leidnud ka mõningat kasutamist keemiatööstuses turbakoksi, söödapärmi ja vaha tootmisel. Taasiseseisvumisega on turba kasutamine kohapeal suurmajandite ja aiandite likvideerimisega vähenenud poole võrra. Uuesti seoses kütusekriisiga (hinnatõus ja rahapuudus, sest vedelkütuste osatähtsus soojamajanduses oli suur) tuli päevakorda turvas, kui kohalik ja suhteliselt odavam kütus. Linnad ehitasid katlamaju ümber turba kasutamiseks. Võeti suuri laene soojamajanduse arendamiseks (Tartus). Arengukavades nähti turba osatähtsuse kasvu energeetika bilansis. Masinaehitusfirmades konstrueeriti ja ehitati uusi tükkturba tootmise masinaid. Praegu kasutatavad turbamaardlad moodustavad ligikaudu 1% Eesti soode pindalast, ammendunud ja mittekasutatud turbavälju on ligikaudu 2% soode pindalast. 11. Eestimaal algas turba tootmine suuremas ulatuses 18. saj lõpul seoses mõisates viinapõletamise algusega. See hävitas palju metsi. 1796 aastal oli metsasus 28 %
annaabi.ee 
