2012 LISA 5 AS-i Tamsalu Kalor töötajate arv aastatel 1992-2014 LISA 6 Erinevate katelde kasutus Tamsalu katlamajas 2012. Aastal LISA 7 Põlevkiviõli kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 1993-2014 LISA 8 Hakkepuidu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2001-2013 LISA 9 Põhu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2007-2013 LISA 10 AS-i Tamsalu Kalor poolt müüdav soojuse piirhind aastatel 1994-2014 LISA 11 Sääse ja Tamsalu soojahinna võrdlus aastatel 1994-1999, 2003 ja 2006 LISA 12 Soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2013. aastal LISA 13 Erinevad soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2001. aastal SISSEJUHATUS Antud uurimistöö käsitleb AS-i Tamsalu Kalor. Valisin antud teema, sest minu isa Evald Kasekamp on alates ettevõtte asutamisest (1992. aastast) olnud Tamsalu katlamajas tööl katlaoperaatorina, sellest tulenevalt oli uurimistöö käigus tekkivate küsimuste ja
ning vähemal määral tehnika kulu. Asja mõte on pakkuda inimestele probleemivaba energia tootmist eluks ajaks.[4] 3. Biomassil töötavad kombijaamad Viimaseks alternatiiviks, kui tõesti lakkab tuul, ning on öö mil päikesepaneelid ei toimi, lülituvad sisse ja hakkavad tootma energiat kombijaamad. Annab elektrit ja sooja. Samas võimaldab uus koostootmisjaam nüüdsest kasutada ainult saaremaist kütust - hakkepuitu, mis omakorda aitab hoida soojahinna malalal. Eeldab seda, et enam ei pea kasutama kallist kütteõli.[6] Kombijaamu tuleks planeerida Saaremaale kõikidesse suurematesse asulatesse kus on paneelelamud, et saaks kasutada ära efektiivselt jaamast saadav soojusenergia elamiste kütteks. Kombijaamade võimsus peaks olema täpselt arvestatud, toodetakse sellisel määral soojust kui kulub kodudes. Elektri peale ei peaks maksimaalselt panustama, sest kombijaamad pandaks tööle öösiti kui elektrit pole niivõrd palju vaja. 4
annaabi.ee 
