▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi juures). ▪ Kiuline materjal (nt. puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. ▪ Kristalse struktuuriga materjalide soojaerijuhtivus on mitu korda suurem, kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel. • Soojajuhtivuse seos tihedusega. Teades materjali tihedust on võimalik arvutada tema eeldatavat soojaerijuhtivust järgmise valemiga: = √𝟎, 𝟎𝟏𝟗𝟔 + 𝟎, 𝟐𝟐𝜸𝟐𝟎 − 𝟎, 𝟏𝟒 SOOJAERIJUHTIVUS Materjali niiskumisel soojaerijuhtivus suureneb. Materjali niiskumisel tõrjub vesi kas osaliselt või täielikult õhu materjali pooridest välja. Vee sooja-erijuhtivus on aga ligikaudu 20 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille soojaerijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda
o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W] · Sooja erijuhtivus seega = Q* d /(t * A * z) (W/m oC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest. Seega on sooja erijuhtivus materjali ja õhu soojajuhtivuse summa = 1 +2 (W/moC). Samuti mõjutab soojaerijuhtivust materjalide poorsusest sisalduv vesi, st materjali niiskusesisaldusest niiskumisel sooja erijuhtivus suureneb. Kui see on 1000 kg/m3, siis =0,41 (W/moC), 600 kg/m3, siis =0,21 (W/moC) 400 kg/m3, siis =0,14 (W/moC) Materjali soojaerijuhtivus sõltub ka keskmisest temperatuurist, milles toimub soojavool. Temperatuuri tõusiga suureneb soojaerijuhtivus 0...100oC vahemikus: · t = 0(1+ * t) (milles t ja 0 materjali soojaerijuhtivus temp. t ja 0 oC; = 0,0025; t-
annaabi.ee 
